Erakogu Prügi kaardistamine on lihtne. Selleks tuleb alla laadida World Cleanup äpp, kaardistada looduses liikudes teele jäävad prügihunnikud, teha rakendusega foto, märkida prügi asukoht ja koostis ning laadida üles.
Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on prügi kaardistamine väga tähtis sissejuhatus maailma ajaloo suurimale kodanikualgatusele, mis on saanud alguse Eestist ja mida veidi rohkem kui kuu aja pärast juhitakse siitsamast Eestist.
“Kaardistamise eesmärk on luua prügiandmebaas, et näha probleemi ulatust,” rääkis Truuverk. Tema sõnul on see vajalik info teadlastele, kes saavad analüüsida ja välja töötada lahendusi, kuidas prügi vähendada. Selleks on eraldi kokku pandud ülemaailmne Teeme Ära teadlaste tiim, kes hakkab kogutud andmetega edasi töötama.
Eesti koristustiimi juhi Raimo Matvere sõnul saab prügi kaardistamist ühendada näiteks ettevõtete ja asutuste suvepäevadega, koolitus- ja motivatsioonipäevade või meeskonnaüritustega. “Kaardistamine on väga oluline, sest selle põhjal saame panna paika koristuspäeva plaani – kuhu ja kui palju inimesi koristama saata,” kutsus Matvere üles kaardistamisega liituma. “Samuti on kõik teretulnud tulema 15. septembril välja ja andma oma väärtusliku panuse koristuspäeva õnnestumisse.”
Eestis plaanitakse keskenduda peamiselt metsade, aga ka mererandade ja järvede-jõgede kallaste koristamisele.
Maailmakoristuspäev ja RMK panid seljad kokku
RMK peametsaülem Andres Sepp tõdes, et riigimetsa toodava prügi kogus ei näita vähenemise trendi, hoolimata laialdasest teavitus- ja selgitustööst. “Peamist põhjust, miks olmejäätmeid kohalike omavalitsuste poolt korraldatud jäätmeveo ajal endiselt metsa tuuakse, me praegu välja tuua ei oska,” ütles ta ja lisas, et see vajab veel täiendavat uurimist.
Sepp leidis, et ilmselt on mööbli ja ehitusjäätmete utiliseerimine prügilates inimestele liialt kallis ja keeruline.
Kõige probleemsemate piirkondadena eristuvad selgelt Ida-Virumaa, Harju-, Lääne- ja Raplamaa, teistest maakondadest koristatud prügi kogused on väiksemad. Metsa viidava prügi koguste muutused on selgelt seotud piirkonna elanikkonna arvukusega.
Metsa viiakse nii olmejäätmeid, ehitusjäätmeid, mööblit kui ka kilekottidesse pakitud orgaanilist materjali. “Kõige arusaamatum on kompostijäätmetega tegelemine – midagi ei juhtuks, kui need erakruntidelt koristatud puulehed ja oksad metsa tuues kilekottidest välja kallataks ja kilekotid minema viidaks,” ei mõista peametsaülem inimeste käitumist.
RMK hoole all on 47 protsenti Eesti metsamaast, eelmisel aastal tõi RMK metsast välja 281 tonni prügi.
“Inimesed võiksid olla metsas ja mujal looduses liikudes tähelepanelikud, sest veel augustikuu jooksul on meile suur abi sellest, kui looduses liikuja metsa all vedeleva suurema prügihunniku World Cleanup äpiga ära kaardistab,” innustab Raimo Matvere veel enne kuu lõppu prügiseid kohti globaalsele prügikaardile märkima.
Koristuspäev saab teoks koostöös Eesti maaomanike, kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate, Eesti ettevõtete ja inimestega.
Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimub 15. septembril. Tegu on maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis alguse saanud Eestist ja mida juhitakse Eestist.
Eesti eestvedamisel hakkavad ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga ligi 150 riiki. Maailmakoristus on Eesti suurim juubelikingitus maailmale.
