Noh, tere jälle. See olen ikka mina, arvamusliider Bobik. Mul on nii palju teemasid kogunenud, et ei jõua kõigest kirjutadagi.
Jälle on kena kevade, lilled õitsevad ja kõik kohad on lõhnu täis. Hommikuti on selline linnukontsert, et hoia ja keela. Hakkavad juba poole öö ajal pihta, nii et ei saa magadagi. Paljud lõõritavad päris kenasti, aga mulle tundub, et mõned sulelised üürgavad ropuvõitu laule. Minu Inimene ütles, et neid sõnu ma ei tohi siia kirja panna, sest Hiiu Leht on siiski viisakas väljaanne.
Kägu muudkui kukub, aga ma pole oma silmaga näinud, et mõni kägu oleks päriselt kusagile kukkunud. Netist lugesin küll, et üks kägu oli kellegi terrassile kukkunud ja sinna muna maha jätnud. Varesed muidugi kraaksuvad ja mõni ütleb kogunisti: “Kurrat, kurrat!”
Mõned linnud esitavad ikka vana eesti klassikat, noh, näiteks selliseid tuntud laulukesi nagu “Sitsikleit, sitsikleit” või “Siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk”, aga teised on inglise keelele üle läinud.
Nojah, ma ei tea, kas teie, inimesed, olete kuulnud seda lindu, kes säutsub: “It’s, it’s, it’s, it’s the bird radio”? Linnuraadio või nii. Muudkui reklaamib seda. Mina küsisin ükskord, kas tervitada ka saab, aga tema ei mõistnud vist mu koerakeelt, ei teinud mitte väljagi, korrutas muudkui ühte ja sama teksti. Näh, võib-olla see ongi siis ainult lindudele mõeldud raadio.
Üks lind laulab kogu aeg: “Tere, Tiit! Tere, Tiit!” Minu meelest piisaks ühest terest päevas, aga noh, linnul linnu aju.
Nojah, eks need linnu- ja loomahääled ole üks omaette teema. Meil ütlevad kuked muidugi kas “kikerikii” või “kukeleegu”, aga Venemaal “kukareku” ja Inglismaal lausa “cock-a-doodle-doo”. Duudeldavad nagu mingid joodeldajad. Eks see ole neil vist va kuningriigi värk.
Tegelikult muidugi hauguvad koerad ka igal maal isemoodi. Meil ütlevad „auh-auh”, Soomes “hau-hau”, Venemaal “gav-gav”. Miks see nii on, seda ma ei tea.
Noh, selleks korraks lõpetan. Eks ma kirjutan millalgi veel.
Bobik
arvamusliider ja
häältekuulaja
