Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 227 700 vanaema ja 132 200 vanaisa. See tähendab, et 27 protsenti rahvastikust on kellegi vanavanemad.
Vanavanemate [13. september – toim] päeva puhul vaatame lähemalt, kus vanaemad ja vanaisad elavad ning kui aktiivselt käivad nad oma toimetuste kõrvalt tööl ja koolis.
Aasta alguse seisuga on Eestis alla 40aastaseid vanaemasid veidi alla 300 ja vanaisasid vähem kui sada. Märkimisväärne on seegi, et koguni 6900 vanaema ja 1600 vanaisa on 90aastased või vanemad. Keskmiselt on vanaemad 68aastased ja vanaisad 66aastased.
Kõige rohkem vanavanemaid elab Harju (37%), Ida-Viru (12%) ja Tartu (11%) maakonnas ning kõige vähem Põlva (2%), Lääne (2%) ja Hiiu (1%) maakonnas.
Idüll maal elavatest vanavanematest on taandumas, sest koguni 63 protsenti neist elab suuremates või väiksemates linnades. Siiski saame tõdeda, et maal elavate vanavanemate osakaal on 6 protsendipunkti suurem, kui maal elavate inimeste osakaal Eestis üldiselt.
Eelmisel aastal töötas vähemalt ühe päeva 46 protsenti vanavanematest ning detsembri jooksul käis vähemalt ühe päeva tööl 43 protsenti vanaisadest ja 40 protsenti vanaemadest. Vaatamata sellele, et töötavaid vanaisasid on vanaemadega võrreldes 34 600 võrra vähem, on juhte vanaisade seas arvuliselt rohkem.
Töötavate vanaisade hulgas oli kõige rohkem seadme- ja masinaoperaatoreid ning koostajaid (23%), samuti oskus- ja käsitöölisi (20%).
Seadme- ja masinaoperaatoreid oli töötavate vanaisade seas 8 protsendipunkti võrra rohkem, kui töötavate meeste seas üldiselt.
Töötavate vanaemade hulgas oli kõige rohkem teenindus- ja müügitöötajaid (23%) ning tippspetsialiste (18%). Teenindus- ja müügitöötajaid oli töötavate vanaemade seas 7 protsendipunkti võrra rohkem, kui töötavate naiste seas üldiselt.
Vanavanemad on sageli oma lastele ja lastelastele eeskujuks just oma elutarkusega. Seejuures saab 23 protsenti vanavanematest näidata ette ka bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi. Umbes 1700 vanavanemat käis 2019. aasta lõpu seisuga ka koolis. Neist 61 protsenti mõnes kutseõppeasutuses, 17 protsenti rakenduskõrgkoolis,
17 protsenti ülikoolis ning 5 protsenti põhikoolis või gümnaasiumis. Aktiivsemad õppurid olid vanaemad, kelle osakaal koolis käivatest vanavanematest oli 83 protsenti.
Info töötamise kohta pärineb töötamise registrist. Ameteid analüüsides vaadati iga inimese puhul tema kõige hilisema töötamise kande infot. Info õppimise kohta pärineb Eesti hariduse infosüsteemist.
Ethel Maasing ja Maret Muusikus
statistikaameti juhtivanalüütikud