Aastakümneid tagasi, kui olin Kärdlas, tekkis terav vajadus jõuda kiiresti Heltermaale laevale ja kasutasin selleks taksot. Taksojuht oli jutukas ning orienteerus Hiiumaa geograafias hästi. Kui aga küsisin, kus asub Hiiumaa suurim küla, jäi teadja mees jänni.
Ütlesin, et Jausa ja tema vastas: “Kas tõesti?” Pidin seletama, et ligi saja perega Jausa küla oli ennesõjaaegsel ajal koguni terve Läänemaa suurim küla. Küla oli nii suur, et sealsed elanikud jaotasid selle mõtteliselt viieks. Oli Jausa Pärdiots, Tagantküla, Keskküla, Väheseots ja Remmaots. Külas oli kunagi kaks poodi, töötasid vesi- ja auruveski ning eksisteeris Jausa haridusselts, millel oli oma raamatukogu ja isegi oma karjamaa. Niinimetatud Seltsi karjamaal peeti pritsimeeste pidusid ja seda kasutas ka Jausa kool, mille tähtsus Jausa küla jaoks oli erakordselt suur.
Jausa koolimajad ei olnud eriti kaasaegsed, kuid neid oli erandlikult kaks tükki – uus ja vanem. Vanem koolimaja oli ehitatud kunagi “paljale rannaalale tuulte kätte”. Seal oli ainult üks koolituba ja väike koolmeistri korter. Jausa koolis käis lapsi nii Utu külast kui Luguselt ja vist ka mujalt. Jagus lapsi ja klasse tuli algsele kolmele aina juurde. Nii tuli ehitada uus koolimaja, kus algselt oli kolm klassituba. Koolil oli avar õu võrkpalliplatsiga ja mõne vähese lilleklumbiga, mille keskel kõrgus lipuvarras.
Kooli suurim väärtus olid head õpetajad ja neid oli mitu. Pealesõjaaegses Jausa koolis troonis õpetajaskonda koolidirektor Alma Nõmm. Hiljem, kui Nõmm siirdus Paliveresse, sai direktoriks Maimu Laanepuu, neipõlvenimega Mäkk. Just Alma Nõmme ajal pandi alus tugevale koorilaulule, kus lisaks temale lõid kaasa Tõnu Paomets, hilisem tuntud Haapsalu lastelauluentusiast ja nooruke Maimu Mäkk-Laanepuu. Ühest Jausa kooli õpetajast, Volli Mäeumbaiast sai hiljem kauaaegne Hiiumaa muuseumidirektor.
AIN EINBERG
