Kultuuritemplid iseseisvuvad uuest aastast

Neli aastat tagasi Hiiu valla tekkimise järel liidetud Kõrges­saare allasutused jätkavad eraldumist – uuest aastast on iseseisvad ka kultuuri­asutused ja raamatukogud.
Uuest aastast on Kõrges­saare vaba aja keskus (VAK)ja Kärdla kultuurikeskus taas kaks eraldiseisvat asutust. Eraldi hakkavad tööle ka kahe osavalla raamatu­kogud.
Raamatukogude ja kultuuri­majade lahutamise otsuse võttis volikogu üksmeelselt vastu 17. oktoobri istungil. Kõrgessaare laste­aed aga iseseisvus juba kevadel.
“Juba täna toimivad nii Kärdla kultuurikeskus kui ka Kõrgessaare VAK peamiselt keskendudes oma piirkonna sündmustele ning eripäradele,” põhjendas eraldumist Kärdla kultuurikeskuse juhataja Pilleriin Altermann.
Seega fikseerib ümberkorraldus tegeliku olukorra ka juriidiliselt. Samuti saaks loobuda ühendasutuse pikast ja lohisevast nimest, mis algusest peale segadust tekitanud.
“Kärdla poolelt vaadates tähendab muudatus mõningaid tööalaseid ümberkorraldusi, mis puudutab okumentatsiooni ja töö­jaotust, kuid kindlasti jätkub koostöö Kõrgesssaare VAKiga nagu ka teiste Hiiumaa kultuuri­asutustega,” ütles Altermann.
Järgmise aasta algusest saab olema kaks asutust: Kärdla kultuurikeskust haldab Kärdla osavald ja Kõrges­saare vaba aja keskust Kõrgessaare osavald.
Valk: Toetan lahutamist
2015. aastal moodustatud ja praegu veel Hiiu valla kultuuri ja vaba aja keskuse nime kandva ühendasutuse töötaja ja Hiiumaa valla­volikogu liige Artur Valk ütles, et toetab igati asutuste lahutamist.
“Olin juba nende liitmise vastu, sest selle tulemusena lõpetasid endise Kõrgessaare valla hallatavad asutused oma tegevuse, kõik peale Lauka põhikooli,” ütles Valk. Ta tuletas meelde, et ka Lauka põhikooli puhul oli plaan ühendada see Kärdla ühisgümnaasiumiga. “Õnneks jäi see plaan kohaliku kogukonna vastuseisu tõttu ellu viimata.” Selle asemel tuli umbusaldusavaldusega ametist lahkuda tollasel vallavanemal Georg Linkovil.
Valk ütles, et tegi ette­paneku lasteaed Vigri ja Kõrges­saare vaba aja keskuse “taasiseseisvumiseks” juba 2017. aastal, enne nelja valla ühinemist üheks omavalitsuseks. Tookord ei leidnud see  vallavalitsuse ega ka volikogu toetust.
“Minu ettepanek lähtus loogikast, et ühinemis­järgselt võiksid kõikide osavaldade hallatavad asutused olla võrdsetes positsioonides,” leidis Valk. Tema sõnul on praegune lahutamine lihtsalt õiglasema valdkondliku elukorralduse taastamine.
Toss: seisab isikliku töökoha eest?
17. oktoobri volikogu istungil arutati volikogu liikme Artur Valgu tehtud parandusettepanekuid Kõrgessaare VAKi uude juhtimist ja uue juhi valimist puudutavasse põhimääruse eelnõu ossa.
Valk ütles istungil, et koostas uue põhimääruse, aga ei tunne seda enam ära.
Volikogu liige Aira Toss tõstatas küsimuse, mis positsioonis Valk volikogu laua taga on – kas seisab oma isikliku töökoha eest või vaatab Hiiumaad tervikuna. “Minule, kes ma olen erasektoris ja Hiiumaa toiduahelaga seotud ei ole, jääb mulje, et aeg-ajalt inimesed näevad maailma väga väiksena ja ajavad oma rollid sassi,” leidis Toss.
Selgituseks olgu öeldud, et enne kultuuriasutuste liitmist juhtis Artur Valk Kõrgessaare vaba aja keskust.
Valk: Mulle pole see ükskõik
Valk ütles Hiiu Lehele, et kuna kultuur, sport ja noorsootöö on Hiiumaa osavaldade põhimääruse järgi osavaldade pädevuses ja korraldada, siis volikogu istungil tegigi ta mõningaid parandusettepanekuid just sellest lähtuvalt. “Kuna Kõrges­saare VAK saab olema Kõrgessaare osavalla hallatav asutus, siis peaks ka põhimääruses rohkem kajastuma osavalla roll asutuse toimimisel, juhtimisel ja nii edasi,” selgitas Valk.
Valk lisas, et on kultuuri- ja sporditööga tegelenud üle 20 aasta ja talle pole ükskõik, millised saavad olema võimalikud arengud neis valdkondades.
“Näen vallavalitsuse soovi oma rolli osavalla asutuste juhtimises tõsta – kas see on mõistlik või mitte…,” arutles ta. “Igal juhul minu arvates vähendab see osavaldade teatud autonoomiat ise temale delegeeritud võimu ja otsustusõigust teostada.”