Kooliaja ning trennide hooaja algusega toimub tavapäraselt muutus ka laste ja noorte vigastuste iseloomus ja tiheduses, selgub Salva Kindlustuse eelmiste aastate statistikast.
Kui suvel registreeritakse kindlustustes laste ja noortega juhtunud õnnetusi, mis juhtuvad niisama ringijooksmise käigus, rattasõidul, rulatades ja batuudil hüpates, siis kooli algusega muutub ka noortega juhtuvate traumade iseloom.
“Sügiseti liiguvad noored rohkem siseruumidesse, algavad trennid, kehalise kasvatuse tunnid ning sellega seoses sagenevad hüppeliselt traumad, mis on saadud näiteks pallimängude või rühmatreeningute käigus,” selgitab Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa. Ta tõi näiteks, et pallimängude puhul kasvab laste vigastuste arv suvekuudega võrreldes 20 protsenti.
Nii võib treeningu käigus pall lennata halvasti vastu näppe, tihti põrkavad mängivad lapsed omavahel kokku. Ette on tulnud aga ka traumasid vehklemistrennis, hokimängu ajal halvasti sihitud litriga või ka rööbaspuudelt kukkumisel. Lisaks kehalise kasvatuse tundidele ja trennidele saavad lapsed traumasid ka lihtsalt vahetundides ringi joostes ja mängides. Nii vigastatakse tihti just põlvi ja hüppeliigeseid.
Sportimisel tekkinud vigastustest on sagedasemad liigestevenitused, põrutused, haavad ja luumurrud. “Osa õnnetusjuhtumeid on sportimisega aga ainult kaudselt seotud – näiteks on vigastusi põhjustanud kukkumised spordiklubi või kooli pesuruumis või ujulas libedal põrandal,” lisas Loitmaa.
Salva Kindlustuse statistika järgi on lastega seotud vigastustes pea pooled tekkinud just sportimise käigus ning poistel tekib vigastusi poole rohkem kui tüdrukutel.
Evelin Loitmaa sõnul saavad lapsed enim vigastusi just alg- ja põhikoolieas, kuid ka lapsega juhtunud õnnetus võib kindlustuse puudumisel tekitada olukorra, kus pere sissetulek seetõttu väheneb. “Kui lapsevanem peab vigastada saanud lapsega koju jääma ja ei saa tööl käia, siis see võib lüüa olulise augu pere eelarvesse.”
