Armas rahvas!
Tänane päev on meie külapäevade ajalukku jätmas väga omanäolist jälge. Oleme avanud oma väravad kõigile huvilistele, teekäijaile; omadele ja külalistele. Ent täna ei juhata me teid sisse mitte üksipäini oma õuede väravaist, vaid avatud väravad sümboliseerivad ka meie meelsust, hoiakuid, vaatelisust, visiooni tulevikuks.
Meie väike kogukond on ühtehoidev, töökas ja toetav. Meil on, nagu külas ikka, püsielanikke ja suvehiidlasi, ent üksteisele avatud väravad ja südamed on liitnud meid mitmete tegemiste ja kogemuste läbi ühiseks pereks ning on tõeliselt hea ja soe tunne kuuluda sellesse perre.
Pere koosneb teatavasti liikmetest ning igaüks neist kannab selles oma olulist rolli. Iga roll kujuneb isiksuseomaduste põhjal, olles seeläbi isikupärane ja eriline. Mõni on avatud sõnaga ja jagab kõigile head nõu ja tuge. Teine seevastu avatud käega ning temast kõnelevad head teod. Nii moodustubki üksikosadest tervik.
Sama kandub üle ka tänasesse päeva. Me kõik oleme täna teie ees avatud südameväravatega ja jagame lahkesti oma rõõmu ja head tuju. Paljud on lisaks südameväravatele avanud ka oma õueväravad ning nende õuede peale on kõik teretulnud. Austagem ühtlasi kõigi soove ja valikuid ning ärgem sisenegem nendest õueväravatest, mis külastamiseks avatud ei ole.
Kõpu poolsaare külade päeva algatasid Kõpu kooli õpetajad Svetlana Reinmets ja Lea Põlluste 2001. aastal (õige on 2002. aastal – toim) selleks, et kohalikud elanikud ja uusasukad omavahel rohkem suhtleks ning mujale kolinud kõplastel oleks põhjust taas koju tulla. On olnud ütlemata tore koguneda erinevatel külaväljadel, kuulata nüüdseks juba haruldasse ja valdavasse vähemusse jäänud põliselanike muhedaid nalju ja nii lõbusaid kui karmimat karva mälestusi, tunnetada erinevate külade hinge ja tõdeda – elame tõesti erakordses paigas.
Ennast avamerre kiiluva poolsaare tormistes tuultes karastunud metsade vahel on meie külad nagu kaitset pakkuvad oaasid ja tänasel päeval ei ole see mitte ainult kaitse marutuulte eest – vaid midagi enamat. Seda mõistavad ehk kõige paremini külade uusasunikud, kes tajuvad, kuidas aeg hakkab kulgema hoopis teises tempos juba pärast Heltermaa sadamas praamilt mahasõitu. Milline väärtus on olla iseendaga ja oma lähedastega niisuguses keskkonnas, kasvõi aeg-ajalt.
Jah, aeg on muutunud, õhtupoolikuti ei kohtu me enam oma taluväravate poole suunduvate lehmadega, lammaste pügatud karjamaade asemel näeme murutraktori hoolsa töö tulemust ja õige vähe on neid kohti, kus kostab kanade kaagutamist ja saab “häid maamune” osta.
Ka teises mõttes on aeg muutunud. Traditsioonid on ühe rahva ajaloos äärmiselt olulise kaaluga. Traditsioon on väärtus, mida peab säilitama ja hoidma, ent mitte ainult. Traditsiooni peab väärtustama põhimõttel, et sellest ei saaks kammitsat. Nii ei tohi ka meie külapäevadest saada vastmainitud kammitsevat traditsiooni. Küllap on küsimus praeguse väljakujunenud formaadi ammendumises, milles iseenesest ei ole midagi traagilist. Kõik muutub.
Oleme Kõpu poolsaare küladena neid toredaid päevi kordamööda korraldanud ja igal aastal ikka järgmisele üle andnud. Nüüdseks oleme jõudnud seisukohale, et traditsioon vajab eluspüsimiseks väikest vahepeatust. Selleks, et üks üritus ei väsiks ega vajuks kohustusliku kohalkäimise nimistusse, on vaja uusi tuuli ja värskeid ideid. Miks mitte istuda kokku ja arutleda, kas ja kuidas leida külapäevadele uus väljund.
Selleks otsustasime anda Kõpu külapäevad täna üle algse idee andjale – Kõpu Piirkonna Arendusseltsile Valguskiir, sest kõige paremini oskab oma loodut kohendada alati looja ise. Täname kõiki külasid nende aastate jooksul korraldatud meeldejäävate külapäevade eest.
Tahaksin siinkohal tänada Eesti kultuurkapitali, Eesti kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgruppi, Kõrgessaare vallavalitsust, toetajaid ja kõiki kalanalasi, kes aitasid neid külapäevi korraldada. Ühtlasi vaatame lootusrikkalt tulevikku ning küllap kohtume edaspidi uuenduskuuri läbiteinud ja võib-olla ka uut nimetust kandval toredal ühisüritusel. Tänaseks soovin aga kõigile avatud meelt, südant ja hinge, seda nii võõrustajale kui külalisele. Ilusat ja meeldejäävat päeva ja tere tulemast meie õuedele.
ENN RANDMAA
Kalana külavanem
27. juulil 2013
