Klaveriõpilased nopivad juba auhindu

Kärdla ja Käina muusikakooli klaveri­õpilastel on sel hooajal väga hästi läinud – viis aastat saarel töötanud Olesja Voronjuki õpilased toovad videokonkurssidelt nii esikohti kui diplomeid.
Enim teeb rõõmu Kärdla muusikakooli õpilase, vaid kaheksaaastase Helga Kaibaldi saavutus rahvusvahelisel konkursil “Music Box – International Online Contest”.
Sel konkursil võisid osaleda kõik instrumentalistid, mitte ainult klaverimängijad, aga ka ansamblid. Videokonkurss toimus kahes voorus. “Kui palju oli osalejaid esimeses voorus, pole avalikustatud – igale osalejale saadeti tema tulemus isiklikult,” rääkis klaveri­õpetaja Olesja Voronjuk.
“Meie Helgaga pääsesime teise vooru, kus osalejaid oli 94. Helga sai selles voorus kõrged punktid ning esimese preemia. Eriliseks teeb saavutuse veel see, et arvestus oli üldine – pingeritta on järjestatud kõik kategooriad ja vanuserühmad, seega konkurents oli tunduvalt suurem.”
Esimeses voorus esitas Helga R. Pajusaare pala “Kellamees vilistab”, mille eest sai žüriilt 82 punkti 100st. See tulemus viis edasi teise vooru, kus Helga esitas R. Kangro pala “Aga Tuhkatriinu on väga ilus”, saades 95 punkti 100st. Oma tulemusega oli Helga konkursi esimese 30 seas. Arvestades kõiki vanuserühmi ja kategooriaid, on see meie väikese Hiiumaa kohta võimas tulemus!
Oskuste võrdlemine väljaspool kooli
Muusikakoolide klaveri­mängijad osalesid tänavu märtsis ka Loode-Eesti regiooni konkursil, mis tänavu samuti korraldati video teel. Ka sel konkursil said Voronjuki õpilased hulga häid kohti. 0-vanuserühmas (kuni 8aastased) sai Helga Kaibald I koha ja Elisabeth Vannas II koha, I-vanuse­rühmas (9–10aastased) sai Heidi Kirsi (9) diplomi kava hea esituse eest, II-vanuserühmas (11–12aastased) sai Anni Hiiemets diplomi kava hea esituse eest.
Mullu septembris võtsid Tobiase klaverikonkursist osa Voronjuki õpilased Helga Kaibald (8), Elisabeth Vannas (8), Heti Kaibald (11) ja Anni Hiiemets (12), kes sai ka sel konkursil diplomi kava väga hea esituse eest.
Veel kahe õpilase salvestused on saadetud rahvusvahelisele videokonkursile “Talents of Europe 2021”, kuid neid tulemusi peab veel mõnda aega ootama. Heti Kaibald (11) esindab sel konkursil Kärdla Muusikakooli meie suurima helilooja Arvo Pärdi loodud teosega “Liblikad”, mis ühtlasi kuulub tema ülemineku­eksami kavasse. Käina huvikoolist osaleb Anni Hiiemets (12) E. MacDowelli palaga “Haldjate ringmäng”.
Andekus ja tahe mängida
2015. aastast Hiiumaal töötav Voronjuk rääkis, et andekus pole muidugi viimane asi: osadele on lihtsalt antud rohkem musikaalsust, mis oluliselt kergendab nii õppimist kui õpetamist. “Kõiki on võimalik õpetada,” kinnitas õpetaja. “Kahjuks kõigiga konkurssidel käia ei saa, sest seal on vanusepiirid.” Olesja tõi näite, et kui laps alustas muusikaõpinguid hilisemas eas, siis ta tavaliselt neisse vanusepiiridesse ei mahu ja konkursikavade esitamisel on nõuded, millega kõik lapsed toime ei tule. “See iseenesest ei tähenda, et laps ei mängi hästi, lihtsalt konkursi vorm pole talle sobilik.” Selliste õpilastega püüab õpetaja osaleda festivalidel, kus pole nii rangeid reegleid. Voronjuk on ka ise neli korda Hiiumaal Klaveripäevi korraldanud, sest sellise sündmuse järele on küllalt suur nõudlus ja väga palju osalejaid. Kahjuks jäid klaveripäevad sel hooajal ära koroonakriisi tõttu.
Klaveriõpetaja rääkis, et oluline pole harjutamise aeg, vaid pigem järjepidevus: “Palju kasulikum ja tulemuslikum on, kui õpilane harjutab iga päev sõltuvalt vanusest 10–30 minutit, kui see, et viimasel hetkel enne tundi harjutab meeleheitlikult tund või kaks järjest.”
Konkursil aga sõltub kõik hetkeõnnestumisest ja žürii subjektiivsest arvamusest, seega lapse andekus pole siin alati määrav, kuid tingimata väga oluline.
Voronjuk tõdes, et kodune toetus on lastele oluline mitte ainult muusika õppimisel, igas valdkonnas tegutsemiseks on seda vaja. “Ma ei oota lapse­vanematelt, et nad kodus lapsi õpetaks või kontrolliks – väiksemad muidugi vajavad abi näiteks päeviku lugemisel, mõnikord tuleb neile ka meelde tuletada, et võiks harjutada ning loomulikult kontrollida, et nad tundidesse jõuaks.”
Kaugõppes jääb üht-teist märkamata
Tema eesmärk on selgitada tunnis kõik nii lahti, et laps saaks ise hakkama. “Püüan kasvatada nendes vastutustunnet ja iseseisvust. Lapse­vanemalt ootan lihtsalt huvi oma lapse edusammude vastu, enamus minu õpilaste vanematest on alati oma laste esinemistel kohal – see on väga oluline nii lapse kui õpetaja jaoks. Võin öelda, et minul on nii õpilaste kui nende vanematega vedanud, ükskõikseid pole.”
Kindlasti soovib Olesja Voronjuk jõuda maikuu jooksul osaleda veel ühel konkursil, selleks saab nüüd lõpuks valmistuma hakata, kui maikuus taastub huvikoolis individuaalõpe. “Videotunnid on ikka väga keerulised nii õpetajale kui õpilasele, palju asju jääb märkamata ja teostamata,” tõdeb õpetaja.
Konkursside tõttu pole nad väga palju lisatunde pidanud tegema, sest konkurssidele jõuavad tavaliselt need õpilased, kel endal rohkem huvi ja püsivust harjutamiseks. “Õnneks on mul tore klaveriklass ja väga paljud harjutavad innukalt. Uueks väljakutseks oli hoopis videote filmimine – huvitaval kombel tekitas see palju närvi, isegi rohkem kui tavaline publiku ees esinemine. Kuid siiamaani on kõik vapralt hakkama saanud!”
Tänavu on klaveriõpetaja Olesja Voronjukil Kärdla muusika­koolis viis ning Käina huvikoolis 11 klaveriõpilast ja neli lauljat. “Õpilasi jagub ja selle üle on mul hea meel!”
Võti peitub koostöös
Kolme lapse ema, kolme koori juht ja Kärdla muusikakooli õpetaja Raili Kaibald, kes tuli saarele elama 2008. aastal, leiab, et huvihariduse jätkusuutlikkus on väga tihedalt seotud kõigi osapoolte – laps-õpetaja-lapsevanem – koostööga ja seda eriti nooremas kooliastmes. “See on minu kogemus,” kinnitas ta. “Meile küll meeldiks mõelda ja öelda, et mina ei puutu asjasse, minu laps on andekas ja kõik tuleb iseenesest, aga see ei ole nii. Ilma kodu ja lähedaste huvita on väga suur tõenäosus, et ühel momendil hääbub lapse huvi ja ta hakkab tundma end väga ebakindlalt. Muidugi on erandeid!”
Kaibald rääkis, et oma lapsi on ta ikka ärgitanud pilliga aega veetma, loonud rutiini ja püüdnud õpetada püsivuse olulisust: “Aga see saab toimida ainult juhul, kui lapsel ja ka minul lapsevanemana on hea, usaldusväärne ja lugupidav kontakt õpetajaga.”
Muusika ja pillimängu õppimine nõuab palju rohkem, kui sageli arvatakse, kinnitas Raili Kaibald, kes on nii muusika­õpetaja kui ka lapse­vanem. Lapselt nõuab see alguses eelkõige huvi muusika vastu. Hiljem ka distsipliini, tahet olla üksinda oma pilliga, näha kaugemale kui pelk harjutamine. “Kõike seda peab hästi toitma õpetaja oma oskustega ja lapsevanem oma huvi ja kaasaelamisega. Headest eeldustest on ainult alguses kasu, pikas perspektiivis eeldustest ei piisa. Täpselt nii nagu igal muul erialal.”
Direktor kiidab eeskujusid
Kärdla muusikakooli direktor Arvo Haasma tunneb rõõmu õpilaste saavutuste üle: “Kuigi muusika ei ole sport, on siiski ka siin võimalik teatavate objektiivsete kriteeriumite alusel tulemuste järgi oskusi ritta seada ja need tulemused on nii Heti kui Helga puhul suurepärased!”
Ka Haasma leiab, et muusikas on võimalik edeneda ainult siis, kui on olemas kolm vältimatut tingimust: andekas laps, hea õpetaja, toetav kodu. “Antud juhul on need tingimused olemas. Minu suur tänu ja kiitus õpetaja Olesja Voronjukile ning ema Raili Kaibaldile!”
Direktor märkis, et on alati pidanud väga oluliseks, et muusikakoolis oleks õpilasi, kes on ka teistele eeskujuks. “Ehk siis neljandaks tingimuseks võiks pidada keskkonda, kus õppimine toimub. Olgu siinkohal esile toodud näiteks õed Arabella ja Karoliine Mürk, kes õpivad flööti ja keelpille, Adeele Reeth Kuusk viiuli- ja vennad Mattod akordioniõppes,” loetles Haasma, lisades, et Kärdla muusika­kooli 60. juubeliks on see suure­pärane kingitus. “Kuigi meie kestmine on erinevatel põhjustel küsimärgi all, saame hetkest rõõmu tunda!”

HELJA KAPTEIN