Viimase viie aasta jooksul on Keskkonnaameti järelevalve teinud ligi 450 kontrollkäiku, mille eesmärk on ranna või kalda ehituskeeluvööndi kaitse. Selle käigus on amet ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste tõttu alustanud üle 70 väärteomenetluse ja poolsada haldusmenetlust.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul tuleb igal aastal ette ka juhtumeid, kus keskkonnainspektori sekkumise järel likvideerib kodanik oma ebaseadusliku ehitise või aia kohe. “Sel juhul pole me menetlust alustanud, sest karistamine ega menetlemine ei ole meie jaoks eesmärk omaette. Meie eesmärk on kehtiva seaduse jõustamine,” ütles Vakra.
Keskkonnaamet võtab oma rolli seaduse täitjana tõsiselt ning teeb ehituskeeluvööndi piirangute täitmise järelevalvet kehtiva seaduse järgi ka edaspidi. Seda tööd teeb amet igal aastal oma tööplaanide ja ohuhinnangute alusel olemasolevate vahendite piirides.
“Kui kodanikele tundub, et mõnda kallasrada tõkestatakse ebaseaduslikult, võib sellest teatada riigiinfo telefonile 1247. Selle kaudu jõuab teade Keskkonnaameti järelevalveosakonnale, kes saab teatele vastavalt vajadusele reageerida,” kinnitas Vakra.
Sõltumata veekogu ranna- või kaldavööndi koosluste enda loodusväärtustest, on neil oluline roll rohekoridoridena ja veekogude puhvritena. Nende vööndite looduslikul kujul säilitamine aitab inimtegevusest tingitud ja pinnaveega kanduvat hajureostust, erosiooni ja muid negatiivseid mõjusid loodusele vältida.
KESKKONNAAMET
