Jaanus Kõrv Kärdla staadioni algusaegadel mõjutasid Hiiumaa spordirahva tegemisi ka Igor Jolkin ja Aleksander Transtok. Väga oluline oli, et Hiiumaa spordikomitee esimeheks kinnitatud Igor Jolkin alustas kohe staadioacni ehitamist, kuigi tal polnud selleks ei teadmisi ega oskusi. Selle näiteks võib tuua, et jalgpalliväljaku piirideks kaevati 5–10 sentimeetri sügavused kraavikesed. Kuna staadioni asukoht oli Kärdlas väga soodne, soovisid seda maaala kasutada paljud. Soodsa asukoha ja hea ehituskvaliteedi näitajaks võib lugeda ka seda, et aastatel 2003–2011 oli staadion Eesti kergejõustikuvõistluste keskpunktiks. Väärib ka märkimist, et Igor Jolkin õppis väga kiiresti selgeks eesti keele ja Igori poeg Oleg Sõlg oli üks Eesti popmuusika suurkujusid.
Palju uut tõi meie spordiellu Saaremaalt Hiiumaale tööle suunatud Aleksander Transtok, kelle initsiatiivil alustati Kärdla staadionil eri spordialade treeninguid. Varem toimus sportlik ettevalmistus ainult õpilastele kehalise kasvatuse tundides.
Transtok ise oli väga võimekas paljudel spordialadel. Näiteks 1951. aasta Hiiumaa kergejõustiku esivõistlustel võitis ta kaheksa ala, kusjuures seitsme ala tulemused olid uuteks Hiiumaa rekorditeks. Parimad tulemused olid kuulitõukes 13,14 meetrit ja 3,12 meetrit teivashüppes, mis kuulusid vabariigi edetabeli kümne parema tulemuse hulka. Huvitav fakt – paljud vabariigi sporditegelased mainisid, et Transtokil ei ole Hiiumaal treenerit. Selle kohta vastas Transtok, et nii kui staadionile jõudsin, oli kohal ka Kärdla keskkooli 10. klassi õpilane Leo Heinla: “Kui ma sooritasin mingit harjutust, küsis ta, miks sa seda teed? Vastuse saanud, küsis ta uuesti, miks sa seda harjutust just praegu teed.” Needsamad põhimõtted kehtivad ka tänapäeval.
Tänavu 60. juubeliaastat tähistanud Kuressaare staadionil olid avamisel kohal ka hiidlased – 30.–31. augustil 1958 toimus seal Saarte rajoonide kaheksas ja viimane suvespartakiaad. Viimane sel põhjusel, et Orissaare ja Kingissepa rajoon liideti üheks rajooniks. Staadioni avavõistlustel võitsid hiidlased neli esikohta, mis olid ka staadioni esimesteks rekorditeks: allakirjutanu ehk Lembit Sauer võitis 100 meetri ja 400 meetri jooksu, Jaan Riisenberg 1500 meetri jooksu ja Aavo Lind vasaraheite. Kergejõustikuprogrammis oli palju alasid, näiteks meestele kuulitõuge, kettaheide, odavise ja vasaraheide.
Peab mainima ka seda, et saarlaste tolleaegne staadion oli märgatavalt parem hiidlaste omast, mis küll sai valmis kümme aastat varem.
Lembit Sauer
spordiveteran
