Helja Kaptein Kalevivabriku juurde asutatud Kärdla raamatukogu on Eestis vanuselt neljas – 11 aastat varem, 1860 asutati Tarvastu raamatukogu Viljandimaal, 1869. aastal Vana-Tänassilma raamatukogu, seegi Viljandimaal. Vaid aasta varem, 1870 avas uksed Mõniste raamatukogu Võrumaal ja siis 1871. aastal Hiiu saare esimene raamatukogu Kärdlas.
Endine emakeeleõpetaja ja raamatuhuviline Aare Ristmägi ütles sünnipäevapeol, et Kärdla raamatukogu on oma ea poolest hoopis titakene kui võrrelda kahe-kolmetuhande aasta vanuste raamatukogudega.
“Mina ise olen umbes kuuskümmend aastat Kärdla raamatukogu kasutaja olnud ja minu elutööle on see kogu aeg midagi juurde andnud, raamatukogud on mind kujundanud, raamatukogude kaudu olen ma vanaks saanud ja oma tööd teinud – nii et aitäh raamatukogudele!” resümeeris Ristmägi.
Maavalitsuse õnnesoovid ja lille tõid kohale maavanem Riho Rahuoja ja osakonnajuhataja Aivi Telvik. Hiiu valla kingituse ja lillekimbu andis üle vallavanem Reili Rand, lille-
kimbuga oli kohal ka volikogu esimees Georg Linkov, Hiiu Lehe toimetuse esindajad, kolleegid kultuurikeskusest ja saare teistest raamatukogudest.
“Algdokumentidest”
Raamatukogutöötaja Kristel Pärnsalu tegi ülevaate Kärdla raamatukogu ajaloost. Asutamisaega arvatakse ajalehes Postimees 7. juunil 1872 ilmunud uudise järgi.
Selles kirjutati, kuidas möödunud aastal võtsid Kärdla vabrikus mõned rahvasõbrad nõuks asutada laenuraamatukogu. Selleks, et raamatukogule saaks raamatuid osta, panid asutajad kokku 50 rubla ja selle eest muretseti esimesed raamatud.
Kindla tõendi raamatukogu tegutsemisest aastal 1871 annab Tõnu Otsasoni leitud kalevivabriku raamatukogu lugejate nimekiri ja raamatute register.
Selle leidis ta Hiiumaa kunagise haridustegelase, Kärdla tütarlastekooli juhataja-õpetaja ja kalevivabriku raamatukoguhoidja Peeter Kõrmi kunagisest kodust Hausma külast.
Nimekirjale on märgitud kuupäev 18. mai 1871 ja seda päeva tähistataksegi Kärdla raamatukogu sünnipäevana.
Nimekirja säilinud osas algavad raamatud numbriga 74 ja lünkadega nimekiri lõpeb numbriga 616. Pole teada, kui kaua see raamatukogu tegutses, kuid seda peetakse Kärdla raamatukogu eelkäijaks.
Kindlam alus pandi raamatukogu tegevusele aastal 1892, kui seda asus rahastama vabrikuvalitsus, kes kontrollis rangelt ka raamatute ostmist, et need ikka õpetaks jumala ja ülema austamist.
Raamatute soetamiseks oli ette nähtud 20 rubla aastas ja lugejail tuli maksta lugemismaksu. 20 aastat hiljem, aastal 1912 oli raamatukogus 1300 köidet, neist kasutuskõlblikke 900.
