Hiiumaa muuseumi fotokogu 1830. aastal kolis aasta varem Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternbergi ja Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternbergi poolt Suuremõisas asutatud kalevivabrik Kärdlasse.
1835. aastal eraldati vabrikule ruutverst maad Kärdla (vabriku)valla moodustamiseks ning määrati vabriku direktoriks Kärdla parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg, kes oli seda kuni oma surmani 1878.
1855. aastal asutati Kärdla poeglaste vallakooli õpetaja Johan Wilberti eestvedamisel vabrikukoor “Hio Kerdla Laulo Koor”. Repertuaar oli valdavalt vaimulik, aga oli ka ilmalikke laule. Parunid korraldasid igal suvel kuni esimese maailmasõjani Lepakoplis Kärdla rahvale pidu, kus oli laulu, pilli- ja näitemängu.
Koori algusaegadesse kuulub naljalugu sellest, et Kärdlas polnud korralikku pilli, millelt laulu algatuseks häält võtta ja nii sõitis koorilaulja Gustav Hammelmann ratsa Reiki, et Reigi kirikust pastor Gustav Felix Rinnelt õige hääl tuua.
Olgu selle looga kuidas on, aga algusaastate repertuaar pärines peamiselt just Rinne lauluraamatutest
“32 laolo nelja healega laulda, mis Moa-rahwa lauljattele rõmuks ja kasuks on sovinud ja kirja pannud G.F. Rinne” (1868) ja “42 laulo soprani-, alti-, tenori- ja bassi-heälega laulda. II jaggo/ mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud ja kirja pannud G. F. Rinne” (1873).
1885. aastal kirjutatakse Karl August Hermanni “Laulu- ja mängulehes”: “Hiiu Kärdla vabriku segakoor pühitses heinakuu 21. päeval oma 30 aastast alustuspäeva. See koor on vististi praegustest Eesti laulukooridest kõige vanem ja tal olla 25 lauljat. Soovime südamest õnne edasi jõudmiseks”, Sellest teatest saame järeldada, et koori sünnipäev oli vana kalendri järgi 21. juuli 1855 ehk siis uue kalendri järgi täitus 160 aastat käesoleva aasta 2. augustil.
Alates aastast 1879 juhatas koori koolmeister Joosep Bruus. Bruusi taktikepi järgi laulis ka legendaarne Laulu Liisa ehk Elise Kuusik
(24. juuli 1865–27. detsember 1945). Ta oli väga musikaalne ja entusiastlik naine ning ehkki muusikalist haridust tal polnud, saigi temast alates 1898 järgmine koorijuht. Liisa olla olnud rahulik, sõbralik, huumorimeelne, aga mis muusikasse ja musitseerimisse puutus, siis üsna nõudlik. Proove häälerühmade kaupa olla tehtud Liisa kodus ja kokku lauldud koolimajas. Kooril oli igal aastal vähemalt neli kontserti, neist kaks vaimulikku ja kaks ilmalikku.
Aastatel 1898–1928 oli vabriku direktoriks eelmise paruni poeg Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg (eluaastad 1850–1928). Vabrik võttis enda kanda rahvariiete ostu 1910. aasta VII üldlaulupeole minekuks, sõidukulud ja ülalpidamise laulupidudel ja kontsertidel.
Liisa viis koori väga kõrgele tasemele, näiteks võideti 1913. a Haapsalu laulupäeval auhind J. Kappeli laulu “Võõrsil” ettekande eest. Kooriga käisid selle kõrge taseme tõttu tutvumas ka heliloojad Albert Virkhaus ja Miina Härma. Liisa lemmiklauluks oli olnud Hermanni “Teretus”, millega algasid kõik koori ilmalikud etteasted.
1908. aastal sattus Kärdla kalevivabrik majandusraskustesse ja anti rendile osaühingule Narva kalevivabrik. Aastal 1915 evakueeriti vabrik osaliselt Venemaale. Kalevivabriku tegevus 1920–1930 aastail kiratses ja 1941 hävis vabrik sõjatules.
Elmar Vrager kirjutab, et 1920ndatel tegutses iseseisva Kärdla koguduse laulukoor Elise Kuusiku juhatamisel. See sai olla alates
17. veebruarist 1926, mil Kärdla kogudus Pühalepa kogudusest eraldus. Kas seoses raskemate aegadega vabrikus või iseseisvunud Kärdla koguduse suure aktiivsuse või mõlema asjaolu kokkulangemise tõttu sai vabriku koorist kirikukoor.
Kärdla kirik oli küll pühitsetud juba 27. oktoobril 1863, kuid kuna see oli kütteta, toimusid harjutused saksa kabelis ja koolimajas.
Sõjajärgselt juhatas nüüd juba kirikukoorina tegutsevat laulukoori Kärdla koguduse köster Richard Kalju(o), eluaastad 1903–1978. Koguneti Richardi ja tema naise Charlotte Leontine Kaljo kodus Paju tänaval.
Richard Kaljo surma järel aastal 1978 juhatas koori Salme Koit. 1988 sai koorijuhiks EELK Kärdla koguduse õpetaja Jaanus Jalaka abikaasa Anne Jalakas. Alates 1997 kuni oma surmani aastal 2009 juhatas kirikukoori legendaarne kooliõpetaja, ajaloo- ja laulutraditsiooni kandja Evald Teras. Viimastel aastatel oli talle abiks Kristiina Harjak, mõnda aega ka Aune Ork. Alates 2010 juhatab kirikukoori Siiri Rüütelmaa.
Tänavu 9. detsembril kutsus kirikukoor Kärdla kirikusse ühiskontserdile Kärdla Kammerkoori, Pühalepa naiskoori Anna, Kärdla Johannese koguduse kammerkoori ja segakoori Hiiula.
Kõigi Kärdla kirikukoori liikmete nimel südamlik tänu kõigile koorilauljatele, teiste hulgas ka Hiiumaa omavalitsuste volikogude liikmetele ja vallavalitsuste töötajatele, kes oma austust koorilaulu vastu ja laulurõõmu väljendavad lauldes Hiiumaa koorides.
Suurim kingitus ühele koorile on ühine rõõm muusikast.
Hiiumaa koorilaulu 160. aastapäev sai kõigi viie praegu saarel tegutseva täiskasvanute laulukoori ja akordionist Indrek Liidi toel ja osalusel väärikalt tähistatud. Aitäh!
Triin Simson
Kärdla kirikukoori laulja
