Connect with us

Uudised

Kärdla kalevivabrik 190

SA Hiiumaa Muuseumid
Sel aastal möödub 190 aastat Kärdla kalevi­vabriku algusest. See on muidugi pikk aeg, kuid mis oleks Kärdla ilma vabrikuta? Kas seda linna üldse oleks?
Eelmisel aastal tähistati Kärdla linna 80. juubeliaastat, kuid linnaõiguse andmine on vaid administratiivne tunnustus. Päris Kärdla juubel toimub ju tänavu, kui linna kujunemisele aluse rajanud vabrik saab 190aastaseks. Tee ka sina Kärdlale kingitus ja too enda Kärdla kalevivabrikuga seotud lugu, ese või foto Hiiumaa muuseumi Pikka majja vabriku 190. aastapäevast ajendatud näitusele.
1810. aastal asutas Peter
Ludwig Konstantin von Ungern-­Sternberg (1779–1836) tänase Kärdla aladele karjamõisa. Selle nimel pidid oma kodukülast lahkuma 302 inimest, kelle elu oli kapitalistist mõisnik niivõrd mõruks muutnud, et lihtsam oli oma põline kodupaik jätta ja lahkuda ning 32 talust jäi alles viis. Küla asemele loodi karjamõis, mille kohta ütleb Hiiumaa kogu­teos leheküljel 366: “Kärdla karjamõis Hiiumaa ajalukku püsivaid jälgi ei jätnud, sest paarkümmend aastat pärast selle asutamist Kärdlasse rajatud kalevi­vabrik varjutas mõisa praktiliselt täielikult”.
1829. aastal asutas karja­mõisa looja Kärdla kalevi­vabriku. See oli tööstus­revolutsiooni otsene jõudmine Hiiumaale ning osa suurematest protsessidest, mis toimusid kogu maailmas ja ka Eestis. Vabriku­töölised ei olnud aga talupojad ja neil olid teistsugused vajadused ja ootused. Nii hakkas vabrik 1844. aastast alates vabriku rahalisel toel ehitama elamuid, mis andsid Kärdlale oma näo ja linlikuma laadi võrreldes teiste Hiiumaa asulatega.
1870. aastal oli peale vabriku­põlengut jõutud niikaugele, et vabriku uuesti tööleseadmiseks oli tarvilik luua aktsiaselts ja kaasata rahastamiseks jõukaid huvilisi. Aktsionärideks said paljud baltisaksa aadlikud ja ka üks Inglise kaubamaja. Vabrik vedas Uus-Meremaalt sisse meriinovilla, valmistoodang aga veeti oma valmistamis­paigast kaugele eemale, riigipiire tundmata. Globaalmajanduse toimimisest jäi Hiiumaale maha vaid linn ning lood selle linna ja vabriku ümber.
Kui tunnete, et Teil on midagi, mis võiks näitusel olla, võtke ühendust Hiiumaa muuseumi teaduri Kauri Kiivramehega.

KAURI KIIVRAMEES
kiivramees@muuseum.hiiumaa.ee või telefonil 5673 5694.

Veel lugemist:

Uudised

Reede õhtul avati Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse juures Artur Valgu mälestuspink pühendusega kohaliku kultuuri- ja spordielu edendajale ja peeti taas maha tema algatatud kevadine...

Digileht

Hiiu Leht 26. märtsil Artur Valk sai Kõrgessaarde pingi Lehtmas mäestati külmale maale viiduid Miks olid vanasti madalad pingid? Köik Jütud | Eesti keel...

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...