OÜ PildiMees 
Helja Kaptein Teisel ja kolmandal korrusel kokku on kaheksa külaliskorterit: viis kahetoalist ja kolm ühetoalist. “Kolmandal korrusel lõpetan mööbli paigaldamist ja peagi saavad külastajad ka neid tube kasutada.” Ka Orjakus on Vahi talus on neil majutuskoht. “Ise elame kõrvale ehitatud majas,” lisas ta.
Natuke emotsiooniost
Vendade Janis ja Madis Nurmsalu osaühingul Pancake on Tallinnas ka mõned söögikohad, Pannkoogimajad. Tiigi tänava majja nad toitlustust plaaninud pole, aga jutud käisid. Nii kutsus kohviku Viiger perenaine Galina Kaev mullu suvel ta kõrvale ja uuris, kas ta tahab teha Tiigi tänavale pannkoogimaja. “Tee parem Viigrisse,” soovitas ta. Nimelt kavatsesid Kaevud oma elutöö, kohviku Viiger ära müüa.
“Saime kokku Kaevudega, rääkisin ka abikaasa Signega ja kuna tema oli nõus vedama seda ettevõtet, siis ostsimegi Kärdlasse söögikoha,” meenutas Janis.
Tema sõnul oli tegu natuke ka emotsiooniostuga, kuigi sellised ostud peaks lähtuma puhtalt majanduslikest kaalutlustest. “Esimese jäätise ostsin väikese poisina ka samast kohast,” selgitas ta.
Uuendused Viigris
Kui varem oli päris tavaline, et Viigri saaliruum oli puupüsti täis, siis nüüd on tulnud koroonaviiruse piirangute tõttu sööjaid hajutada. Selleks on kohvikust Põllu tänava poole, viigerhülge kuju juurde ehitatud veel üks terrass. Teisel pool maja on telk-varjualune, kus saab toitlustada suuremaid gruppe, näiteks lastelaagreid. “Laagreid ei saa toitlustada, kui nad peavad olema nagu kilud karbis,” ütles Janis.
Viigri saalis on vahetatud välja mööbel, sisustus ning ruum heledamaks värvitud, teisel korrusel valmib peagi külaliskorter. Pikenesid ka kohviku lahtiolekuajad ja suvel on Viiger avatud seitse päeva nädalas ehk iga päev.
“Ka hindades tulevad muudatused, aga need on hiidlast hoidvad,” lubas Nurmsalu. Ja selgitab, et turistile tuleb pisut krõbedam hind selleks, et mitte kahjumisse jääda, sest palgal on nüüd viis inimest.
Kogemata õpitud amet
Suurem töökoormus Viigris jääbki abikaasa Signe kanda, sest Janis on meremees, kapten, kes paar kuud merel, teist sama palju maal.
Pärast Kärdla Keskkooli lõpetamist ei tahtnud Janis Nurmsalu aga üldse merekooli minna. “Olin jonnakas nagu vanaema ja tahtsin õppida ettevõtlust,” rääkis ta. “Ei saanud sisse, dokumendid olid sisse antud ka sadamamajandamisse, aga ka seal oli kõrge konkurss, sisse sain laevajuhtimise erialale.”
Algul ei tahtnud ta midagi kuulda ka pikkadest merereisidest, kuid töömehepõli algas ning Janis töötas Tallinkis 16 aastat järjest, tõustes kadetist kaptenini välja. “Tegin palju projekte, omandasin uusi oskusi, mina kõlbasin igale ametikohale,” meenutas ta.
Lõpuks sai ta kaptenikoha kunagi Melodia nime kandnud laevale, mis praegu Bluefortina sõidab Marshalli saarte lipu all, pakkudes ujuvhotelli teenust kogu maailmas. “Seda otsust pole ma pidanud mitte päevagi kahetsema,” ütles
Nurmsalu, kes viimati saabus Mosambiigist.
Tuleme tagasi
“Lõpuks ma tahan tulla siia, Hiiumaale tagasi, tegelikult olemegi juba Orjakusse sisse kirjutatud,” avaldas ta oma südamesoovi. “Selleks ma olen siia ehitanud-ostnud-plaaninud, aga lastel on veel koolid Tallinnas pooleli.”
Signe ja Janis Nurmsalu on olnud abielus 17 aastat ja neil on kolm last: 19aastane Kevin, 12aastane Jonas ja 10aastane Rosanna.
Jonas ja Rosanna õpivad Tallinna 21. keskkoolis ning Kevin lõpetab ARTE gümnaasiumi. Jonas on tubli purjetaja, Rosanna tantsib tantsuklubis Levi ja on Eestis oma vanusegrupi tipus. Lastele meeldib väga Hiiumaal, isa sõnul tahavad nad iga kord siin kauem olla.
Janis Nurmsalu ütles, et ettevõtlusega kaasnevat vastutust ta ei pelga ja on ka vastu näppe saanud. “Olen enesekriitiline inimene ja võtan seda kui edasiviivat jõudu ja õppetundi.” Ja lisas, et võib ka edaspidi eksida, aga see käib asja juurde.
“Kunagi noorena tahtsin väga puhata, et saaks jalad seinale visata, aga kui see aeg kätte tuli, sain aru, et see on vale, mida ma teen… see on raisatud, mõttetu päev,” jagas ta veel üht elu õppetundi. “Nii alustan päeva kuuest ja ka pojale ütlen, et kes ärkab vara, sellel on päev pikem.”
