Kevadel viis haigekassa läbi õendusabi, varasema nimetusega hooldusravi lepingupartnerite valiku.
Juuni alguses kinnitas haigekassa juhatus koduõendusteenuse (sh vähihaigete kodune toetusravi) ja statsionaarse õendusabi lepingupartnerite valiku tulemused. Uus valikupartnerite lepinguperiood algas 1. juulist.
Haigekassa tellib õendusabi teenuseid nagu varasemaltki haiglavõrgu arengukava haiglatelt ja valikupartneritelt.
Nende valikupartneritega, kellega õendusabi leping lõpeb, sõlmitakse vajadusel lepingupikendus. Lepingupikendusega tagatakse 30. juuni seisuga ravijärjekorras või ravil olevatele patsientidele õendusteenuse jätkamine senise teenuse osutaja juures vajadusel kuni selle aasta lõpuni. Seega ei pea ükski kindlustatu muretsema, et vajalik ravi jääb konkursil mittevalituks osutunud teenuseosutaja juures pooleli või ei toimu kokkulepitud ajal.
Edaspidi on perearstidel ja kindlustatul võimalik leida teenuseosutaja haigekassa lepingupartnerite seast (nii haiglavõrgu arengukava haiglad kui valikupartnerid). Nii koduõendusteenuse kui statsionaarse õendusabiteenuse saamiseks peab olema perearsti või muu eriarsti suunamine. Saatekiri antakse meditsiiniliste näidustuste olemasolul.
Lõppenud perioodil oli maakonnas statsionaarse ravi ja koduõenduse lepingupartneriks SA Hiiumaa Haigla, vähihaigete kodusel toetusravil SA Vähihaigete Toetusravi. Seega on alates juulist lisandunud uus teenusepakkuja, OÜ TNP Konsultatsioonid.
Muudetud on ka teenuste struktuuri; vähihaigete kodune toetusravi on koduõendusteenuse sees.
Loetelu haigekassa õendusabi lepingupartneritest ja infot õendusabi teenustest leiab haigekassa kodulehelt. Lisateavet lepingupartnerite kohta saab ka haigekassa infotelefonilt 16363.
Kellele on koduõendusteenus vajalik?
Kui mõni lähedastest vajab igapäevast hooldamist, kuid mitte haiglaravi, tuleb appi kvalifitseeritud koduõde, kes aitab kodus ravi ja hooldust korraldada.
Võrreldes raviga õendushaiglas on koduõendusteenus inimesele ja tema lähedastele tasuta, selle eest maksab täielikult haigekassa.
Sihtrühmaks on näiteks tõsiste füüsiliste probleemidega piiratud liikumispuudega inimesed, kellel on keerulised tervisega seotud vajadused, mida patsiendi lähedased ja/või sotsiaalhooldaja lahendada ei suuda.
Üks koduõde külastab päevas viit kuni kuut patsienti. Samas kõiki patsiente ei külastata iga päev, vaid vastavalt vajadusele, näiteks üks kuni neli korda nädalas.
Koduõde ja patsient sõlmivad koduõendusteenuse osutamise lepingu, milles kirjeldatakse teenuse osutamise tingimused.
Mis on õendusabi?
Inimeste hooldamise küsimustega tegelevad nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteem. Iseseisev statsionaarne õendusabi on hooldusravi uus nimetus, õendushaigla on endise hooldus(ravi)haigla uus nimetus.
Õendusabi eesmärkideks on:
• väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ning võimalusel parandamine;
• stabiilses seisundis patsientide pikaajaline ravi ja toetamine, vaevuste leevendamine;
• inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks.
• õendusabi erinevus aktiiv- ja järelravist seisneb selles, et põhiliste teenustena osutatakse õendusabi- ja hooldusteenuseid ning patsiendi seisundi jälgimise ja protsessi eest vastutab õde.
• õendusabi ei hõlma taastusravi ega füsioteraapiateenust. Neid teenuseid osutatakse spetsialistide poolt vastavalt inimese terviseprobleemile.
Statsionaarse õendusabi patsient tasub 15 protsenti voodipäevatasust ehk 7,38 eurot päevas. Haigekassa maksab raviasutusele ühe hooldusravi päeva eest u 41,79 eurot ehk 1274,6 eurot kuus. Ka hooldusravis kehtib sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu 2,50 eurot päevas, maksimaalselt 25 eurot ühe haiglasoleku korra kohta. Ambulatoorsed hooldusraviteenused, sh koduõendusteenus, on inimesele tasuta.
Maksimaalne võimalik patsiendi viibimine statsionaarsel ravil õendusabihaiglas on 60 päeva, kuid teatud juhtudel (näiteks tuberkuloos, psühhiaatriline haigus, raske traumajärgne seisund või kaugelearenenud vähktõbi) saab aega haigekassa ja tervishoiuasutuse kokkuleppel pikendada veel kuni 60 päeva kaupa.
Eesti Haigekassa
