Juubilar: Kõik mu soovid täituvad!

Mandritüdruk Helle Nittim, kes sirgunud Kolga rannas, on kodunenud Hiiumaal, kuhu aastaid tagasi tuli suunamisega ja õpetajaks.
Äsja 80. juubelisünnipäeva tähistanud Helle Nittim ütles, et tema jaoks on muusika olnud loomulik tegevus, mis kodust kaasa antud: “Mõlemad vana­vanemad, tädid, onud, ema ja isa – kõik laulsid. Vanaema oli tuntud rahvalaulik Miina Lambot, ema oli külakoori juht. Helle ise oli 13, kui hakkas naiskooris laulma teist alti. See sündis ema juhitud külakooris Leesil.
“Ema ütles ikka, et ma polnud õieti veel rääkinud, kui juba laulsin. Kaks aastat vanem vend ütles, et ei, mina ei laula, aga Hellel on koht laulusi täus.” Kolga ranna murdes tähendab see, et Hellel on kõht laule täis.
Onu Oskar oli Leesi kirikus organist ja pärandas Hellele oma harmooniumi nn Punscheli: “Mängis väga ilusasti orelit, õpetas mind ka väikseid viisikesi mängima juba siis, kui ma veel koolis ei käinud.”
Kõik soovid täituvad
“Mul on elus läinud nii, nagu ma olen tahtnud, kõik mu soovid on täide läinud!” rääkis Helle.
Pärast Tallinna I keskkooli lõpetamist töötas ta aasta laste­aias ja siis avati pedas eriala inglise keel ja muusika. “Mul oli tegelikult kaks lemmikut: inglise keel ja muusika. Öeldakse, et mida sa väga soovid, see läheb täide,” tõdes juubilar. Tõestuseks, et kummalise kooslusega spetsialiste koolitati pedas vaid kahel aastal.
Jumindas kasvanud neiu, sünnijärgse nimega Palmroos, sattus Hiiumaale pärast Tallinna Pedagoogilise Insti­tuudi ehk rahvakeeli peda lõpetamist 1967. aastal. “Kui suunamiskomisjonis küsiti, avaldasin soovi Hiiumaale minna, sest polnud kunagi varem seal käinud,” meenutas Nittim.
Siin saigi temast Suuremõisa 8-klassilise kooli inglise keele ja muusikaõpetaja. “Kumbki pole mul rooste läinud, inglise keelest olen raamatuid tõlkinud ja koori juhatan siiani.”
Lisaks käis õpetaja Helle tantsimas, juhendas sega­koori, naiskoori, naisansamblit, segakvartetti, naiskvartetti, meeskvartetti, soliste… “Suuremõisas oli ka näitering, kus osalesin. See oli väga vahva aeg!” Ühel aastal tuli kooli viis noort õpetajat, seltskond oli hea. Nüüdne rahvas on Helle meelest rohkem kodus­istujad.
Anna algataja
1992. aastal kutsus Helle Suure­mõisas kokku laulu­naised ja nii pandi alus Pühalepa kiriku naiskoorile Anna. Pensionipõlves ta koolis enam ei õpeta, seda rohkem on aega olla kirikus, mängida orelit ja valmistada koorile partiisid ette. Kiriku juures on Hellel käed tööd täis ja ta püüab kirikuuksed siiski lahti hoida. “Räägin kiriku ajaloost neile, kes tunnevad huvi, koristan, tuulutan, hoian ukse lahti, teen, mida tarvis.” Nii ongi Pühalepa kirik viimasel ajal tema jaoks nii kodu kui töökoht. “Tegelikult on siin eriti kuumadel suvepäevadel mõnus istuda, orelit mängida, loen, teen ristsõnu: hoian kirikul elu sees. Ehk tuleb keegi ja jätkab minu tööd, siis tahan veel laulda ja ehk lubatakse koori ette, et juhatada “Ei saa mitte vaiki olla…,” avas juubilar oma unistusi ja lootusi.
Helle Nittim ütles, et tunneb end Suuremõisas väga hästi. “Eriline rahu on Hiiumaal, ma olen ära harjunud. Kõik mu tutvusringkond on siin. Tütar Piret elab perega Käina kandis, poeg siinsamas. Ja mul on siin ka tegevus – kirik on lähedal.”

HELJA KAPTEIN