Loodan, et neljapäeval Kärdla kultuurikeskuses toimunud haridusteemaline kokkusaamine oli alles esimene samm, millele ehitada üles ühist arusaama Hiiumaa koolielu korraldamisest tulevikus. Meil on, mida üksteiselt õppida ja minu arvates on saare koolidel koostöötahe olemas.
Siinkohal tooksin välja mõned mõtted, mis mulle erinevatest sõnavõttudest kõlama jäid. Tegemist ei ole täpsete tsitaatidega, vaid pigem kuuldu edasiarendusega minu enda poolt.
Kooli kõige olulisem roll on aidata lapsel maailma mõista ja kodu peaks pakkuma emotsionaalset tuge. Vaadates oma eluloole tagasi, ei ole mul kõik kohe õnnestunud, kuid mind on aidanud edasi teadmine, et ma suudan. (Triin Lauri)
Me kulutame haridusraha pooltühjaks jäänud koolimajade kütmisele. Ressursid tuleb leida enda seest. Kolmeklassiline kool võiks olla igas külas, piisava laste arvu puhul ka kuueklassiline. Alla 40 õpilasega põhikoolil on tõsine ellujäämise risk. Üheksaklassilised põhikoolid võiksid tulevikus olla vaid Käinas ja Kärdlas. Koolikorralduslike muudatuste tegemisel võiks analüüsida nelja komponenti: a) ruutmeetrite hulka ühe õpilase kohta; b) piisava sotsiaalse keskkonna olemasolu; c) koduläheduse vajadust vastavalt lapse vanusele; d) kooli võimekust pakkuda õpilasele piisavalt akadeemilist pingutust. (Kalle Küttis)
Hiiumaa gümnaasium ja ametikool hakkavad tulevikus tegema tihedat koostööd ja nii on õpilasel võimalik omandada nii kutset kui saada tugev üldharidus, et minna edasi ülikooli. Tulevikus näeb ministeerium ametikooli ja gümnaasiumit ühe õppeasutusena. (Ivo Eesmaa)
Seni on lahendamata küsimus, kuidas saaksid intellektipuudega õpilased Hiiumaal kutseoskusi omandada. (Tiina Talussaar)
Kool saab teha tihedat koostööd huvitegevust pakkuvate asutuste ja noortekeskustega. Nii on võimalik ka väikeses koolis pakkuda õpilastele piisavalt sotsiaalselt rikastavat keskkonda. Kõik koolikorralduslikud muudatused tuleb kogukonnaga eelnevalt põhjalikult läbi arutada, selgitada tulevikustsenaariume ja küsitleda lapsevanemaid. Väikesel põhikoolil on kasulik taotleda koolitusluba kuni 9. klassini ka sel juhul, kui mõnda aega võetakse õpilasi vastu vaid kuni 6. klassini. Nii saab vajadusel kiiresti avada ka teised klassid. (Antti Leiger)
Koolide liitmisest olulisem on keskenduda koostööle. Hiiumaal on tugevad koolid ja hetkel veel piisavalt õpilasi. Pidev muretsemine rikub lihtsalt tervist. (Hergo Tasuja)
Tulevikukooli märksõna on avatus, valmisolek muutustega kohaneda ja eelkõige püüd mõista. Koolil peaks olema otsustus- ja tegutsemisjulgust ning sellega kaasneva vastutuse tunnetus. Hiiumaa koolidel võiks olla ühised väärtused ja selge siht, kuid iga kant saab säilitada oma eripära ja sellest võiksid soovi korral osa saada kõik saare õpilased. Näiteks Emmastes on head spordiga tegelemise võimalused, Lauka paistab silma digipöörde juurutamisel õppetöös, Käinas on mitmeid tegevusi, mis toetavad inseneriharidust, Suuremõisas on suure-
pärased tingimused kunstiga tegelemiseks ja Palade kooli lahutamatu osa on loodusharidus. Tulevases Kärdla põhikoolis võiks fookuses olla kodanikuharidus ja ettevõtlikkus. Hiiumaa gümnaasium ei ole enam pelgalt Kärdla põhikooli jätk, vaid uus kool, mis peaks olema kõikide hiidlaste teenistuses. (Margit Kagadze)
Tulevikus võiks kõikides põhikoolides õpetada hiiu keelt ja kultuuri. Oluline on õpetuse ühtne ainekava ja praktilised tegevused. (Aivar Viidik)
Hiiumaa gümnaasiumis võiks olla mingi suund, mis kutsub huvilisi õppima ka väljastpoolt saart. Tugevdada MEIE-tunnet, et ka Lõuna-
Hiiumaa noored sooviskid senisest enam Kärdlasse õppima tulla. (Omar Jõpiselg)
Kärdla ja Käina õpilaste vahel on läbi ajaloo käinud teatav mööduvõtmine, kuid pärast Käina gümnaasiumi- klasside sulgemist on päris mitmed sealsed õpilased juba Kärdlasse õppima tulnud. Need, kes soovivad pärast põhikooli minna mõnda mandril asuvasse eliitkooli, lähevad sinna nagunii. (Kärolin Liik)
Lapsevanemana võin öelda, et kodukoolis on võimalik igal ühel õppida, kui ta vaid tahab. Siin on turvalisem ja kasvukeskkond soodsam. Kuna Hiiumaal on nüüd üks gümnaasium, siis peaksid sealt saama keskhariduse erineva võimekusega noored. (Anu Pielberg).
Kokkuvõtteks
Hiiumaa koolielu pääarupidamise korraldamise taga oli Hiiu maavalitsus eesotsas Ermo Mäeotsaga, kellele soovin siinkohal öelda suure tänu. Intrigeeriv pealkiri “Üks vald – üks põhikool!?” täitis eesmärgi ja arutelu võttis kiiresti hoo sisse. Viimati toimus sedalaadi kohtumine kaksteist aastat tagasi.
Järgmine avalik arutelu on kavas 24. märtsil Hiiu valla arenguseminaril, kus teiste teemade kõrval on ühes eraldi laudkonnas fookuses ka haridus. Sedapuhku on korraldajaks Hiiu vallavalitsus.
Mulle tundub, et mõtted kooli ja hariduse teemadel ei lõppe kunagi otsa. Võib-olla tasuks meil eeskuju võtta Põltsamaast ja ellu kutsuda hariduskohvikute tava. Nõnda saaksime olulistel oleviku ja tuleviku teemadel arutleda järjepidevalt ega peaks kohtuma vaid kriisiolukordade järgselt või siis, kui vaja mõni dokument valmis teha. Ühtlasi saaks tõeks, et “kogu küla” pingutab kooli eesmärkide saavutamise nimel.
Üles kirjutas
MARGIT KAGADZE
