Mida peab lennusaatja oskama, millised on ta tööülesanded?
Ingel Julge: Lennusaatja esmane ja kõige tähtsam ülesanne pardal on ohutuse tagamine. Tööga kaasneb suur vastutus, valmisolek reageerida erinevatele avariiolukordadele. Tuleb olla pilootidele silmadeks ja kõrvadeks. Enne tööle asumist läbitakse pikk ja põhjalik treening ning spetsialiseerutakse kindlale lennukitüübile, millega lendama hakatakse. Valmistutakse ette kõikvõimalikeks hädaolukordadeks, mis pardal tekkida võivad, samuti läbitakse põhjalik esmaabikoolitus. Igal aastal läbitakse ka kordustreeningud, et tagada maksimaalne valmisolek ja kinnistada teadmisi. Lisaks teenindame ja suhtleme reisijatega. Enamasti puutub reisija kokku just lennusaatjatega, seega on pardapersonal otsekui lennufirma nägu ja ühtlasi esindaja. Nii on lennusaatjal justkui mitu ametit, mida täidetakse vastavalt olukorrale.
Mis praeguse töö juures kõige enam meeldib, mis on raske?
Ma ei tunne lendama minnes kunagi, et lähen tööle. Naudin oma tööd ja võimalusi, mida see pakub, ning teen kõike seda suurima heameele ja innuga. Õhus kõigest eemalolek on vabastav. Naudin ka seda, et ükski päev lennunduses pole samasugune ja puudub rutiin, iga päev toob uusi väljakutseid. Mu töö viib mind kohtadesse, kuhu ise võib-olla kunagi ei sattuks. Tutvun erinevate kultuuride ja rahvustega nii reisijate kui ka sihtkohtade näol. Niisama oluline on minu jaoks ka kollektiivi omavaheline ühtehoidmine. Kõige raskem vast aga on tasakaalu leidmine selle töö ja oma keha vahel, kuna lendamine on kehale kurnav ja väsitav. Ka paljud üritused perekonna ja sõpradega võivad vahele jääda, kuna mul tuleb palju kodust eemal viibida. Sul on justkui kaks elu, üks maa peal ja teine õhus ning oled paljudel hetkedel kättesaamatu.
Kui tihti tuleb õhus ette hirmsaid või ohtlikke hetki?
Oleneb, kelle jaoks mis hirmus on. Mina ise ei karda midagi, niimoodi oleks raske seda tööd teha. Reisijate vaatenurgast ilmselt tuleb hirmsamaid hetki tihedamini ette – turbulentsi, äikesetormi ja muu sellise näol. Üks näide võiks aga olla mõni tõsisem terviserike lennuki pardal. Sel hetkel tuleb oma õpitud teadmistega toimida seni, kuni jõutakse maa peale ja patsient saab juba professionaalset abi.
Kas jagad tõsise lennuhirmuga inimestele ka mingeid nippe või soovitusi, kuidas enne lendamist oma hirmust üle saada?
Reaalse lennuhirmuga inimeselt seda hirmu lihtsalt niisama ära võtta on peaaegu võimatu, kuid kindlasti on võimalik seda leevendada. On reisijaid, kes tulevad ja räägivad oma hirmust pardapersonalile lennu alguses, sel moel saame neile tuge pakkuda ja nende jaoks olemas olla terve lennu vältel. Rääkimine sellest, mis hirmutab ja mis aitab, on väga oluline – nii saame vastavalt sellele ka aidata ja luua reisija jaoks turvalise õhkkonna. Inimesed on erinevad ja nii ka meetodid, mis neid selles olukorras aitavad. Seega tuleb leida see nüanss, mis just selle inimese puhul võiks toimida ja selle abil luua turvatunne.
Millised on tulevikuplaanid ja unistused?
Kombineerida hobid tööga, nautida seda, mida teen, õppida ikka ja ikka midagi uut. Pidev arenemine on oluline, et ei tekiks paigalseisu tunnet. Lennundus ja eripedagoogika on mulle mõlemad väga südamelähedased, loodan nende valdkondadega mingil määral seotud olla.
Kas kunagi kolite ehk saarele tagasi ja kas jõuluks koju jõuate?
Hiiumaa roll minu elus on kahtlemata suur, seda nii praegu kui ka edaspidi ja oma vabad päevad veedan peaaegu alati Hiiumaal puhates – pole olemas paremat kohta, kus end argielust välja lülitada. Praegu jääb Hiiumaa minu jaoks veel puhkusekohaks. Annan endast alati kõik, et veeta jõulupühad Hiiumaal oma pere keskel – see on minu jaoks kõige olulisem. Ka sel aastal.
