Mõlemad Hiiumaa hooldekodud tõstsid kohatasu, hinnatõus lööb valusalt teenuse kasutajate rahakoti pihta, aga juhatajad kinnitavad, et teisiti hooldekodu toime ei tuleks.
1. aprillist suurendati kohatasusid paljudes Eesti hooldekodudes, nii ka Hiiumaal.
53 kohaga Tohvri hooldekodus oli hinnatõus keskmiselt 12 protsenti, 16 kohaga Samaaria hooldekodus keskmiselt 16 protsenti.
Seni jääb kohatasu veel alla tuhande euro, kuid Tohvri hooldekodu elaniku jaoks tähendab hinnatõus varasemast 60–120 euro võrra suuremat väljaminekut. Samaaria hooldekodu elanike kohatasu on nüüd 59–194 euro võrra kõrgem.
Mõlemas hooldekodus on kohatasud astmelised, sõltudes eeskätt sellest, kui palju vajab hooldekodu elanik abi igapäevatoimingutes. Kohatasu sisaldab ööpäevaringset üldhooldusteenust, sh majutust, toitlustust, meditsiinilist jälgimist jm.
Tohvri hooldekodus on tasu ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest jagatud kolme astmesse ja äsja kehtestatud hinnad on vahemikus 780–900 eurot kuus. Privaattoa ja dementsusega inimeste osakonna teenuste eest kehtib 1. aprillist 10protsendiline lisatasu. Koos uute hindadega kehtestati soodustus hooldekodu töötajatele, kelle esimese ringi sugulaste jaoks on kohatasu nüüd 10 protsenti odavam.
Samaaria hooldekodus on väikese hooldusvajadusega elaniku kohatasu kolmekohalises toas 735 eurot. Kõige kallim, 990 eurot, on kohatasu suure hooldusvajadusega inimese eest, kes elab ühekohalises toas.
Mõlemas hooldekodus lisanduvad kohatasule kulutused retseptiravimitele ja mähkmetele, samuti lisateenustele nagu näiteks transport ja juukselõikus.
Mureks majanduslik suutlikkus
Vallale kuuluva SA Hiiu maakonna hooldekeskuse Tohvri juhataja Pirje Lehtmaa ütles, et hinnatõusu põhjuseks oli hooldekodudele selle aasta algusest kehtima hakanud tegevusloa nõue ja sellega seonduvad töötajate kvalifikatsioonitaseme nõuded. Praktikas tõid need kaasa kõrgemad palgasoovid. Tööjõukulud moodustavad ligi 70 protsenti kuludest ja millegi muu arvelt kui kohatasudest neid ei saa katta, selgitas juhataja.
Tohvri hooldekodus on 27 töötajat, neist kaheksa hooldajad.
Lisaks on hinnatõusu taga täiendavad kulutused, et vastata erinevatele sotsiaalkindlustusameti ja terviseameti poolt sätestatud nõuetele, mis otseselt puudutasid tegevusluba. Näitena tõi ta koolituskulud ja hoone nõuetega vastavusse viimise kulud.
MTÜ Samaaria Eesti Misjon Hiiumaa hooldekodu juhataja Ülo Kikas märkis samuti, et seekordne hinnatõus oli arvestatud katma eelkõige tööjõukulude kallinemist.
Kikas ütles, et tema murekohaks on väikese hooldekodu majanduslik suutlikkus nii oleviku- kui tulevikuvaates. “Aasta algus kujunes keeruliseks kohtade ootamatu vabanemisega, kohe need ei täitunud, aga nüüdseks on kuueteistkümnest kohast täidetud viisteist, mis võimaldab taastada kohatasude osa tulubaasis,” oli ta rahul.
Samas on praegune eriolukord pannud hooldekodu majanduslikult väga raskesse seisu. Alates 17. märtsist on eriolukorra tõttu suletud kasutatud asjade poed Putkastes ja Kärdlas. Nende teenitud tulu kattis ligi kolmandiku hooldekodu haldava MTÜ Samaaria Eesti Misjon Hiiumaa osakonna sissetulekutest. Näiteks eelmisel aastal toetas kaupluste teenitud tulu ühe hoolekandekoha ülalpidamist kuus ligi 250 euroga. Kikase arvestuste kohaselt peaks juhul, kui hooldekodu tuleks ainult kohatasudest majandada, kohatasusid veelgi tõsta ja märkimisväärselt.
Mõlemad kahjumis
Tohvri hooldekodu majandusaasta aruandest ilmneb, et nii aasta 2017 kui 2018 lõppesid kahjumiga. 2018. aastal oli 489 000eurose müügitulu juures kahjum ligikaudu 10 000 eurot.
Andmeid Samaaria hooldekodu kohta majandusaasta aruande põhjal ei saa välja tuua, sest aruanne hõlmab hooldekodu kõrval ka ühingu teiste allüksuste majandusnäitajaid. Kuid riskirühmade sotsiaalhoolekandega tegeleva MTÜ tegevuse maht tervikuna oli 2018. aastal 547 000 eurot ning kahjum 14 000 eurot.
Kuna Samaaria hooldekodu sõltub oluliselt välisest abist, taotles juhataja erakorralist abi Hiiumaa vallalt ja sotsiaalministeeriumilt ning loodavad märtsi ja aprilli töötasud maksta töötukassa töötasuhüvitise abiga. Vald toetas Samaaria hooldekodu sel kuul 4000 euroga.
Hinnatõus jahmatas
“Muidugi hinnatõus jahmatas,” ütles Maili Elstein, kelle ema on Tohvri hooldekodus viibinud juba ligi neli aastat ja kelle kohatasule lisandus nüüd 90 eurot. “Kui me oleks pidanud kohatasu kahekesi õega maksma, me poleks enam hakkama saanud, aga me maksame ema kohatasu seitsmekesi, koos laste ja lastelastega – oleme selle summa ära jaganud.”
Maili teab, kui raske oli ema tema oma kodus hooldada. Nad hankisid ema jaoks koju spetsiaalse voodi ja muu varustuse, tõstsid mööbli ümber ja omandasid vajalikud võtted. Ometi ei pidanud kummagi õe tervis sellele vastu kauem kui neli kuud. “Hooldekodus on soe tuba, vanainimesele sobiv toit, inimesed lähedal ning töötajad oskavad hästi oma tööd,” võttis Maili kokku hooldekodu plussid. “Kuid kohatasu on tõusnud igal aastal.”
Ettevõtjana tegutsev Jaan [nimi muudetud – toim] aga otsustas oma ema hooldekodust ära tuua, sest hinnatõus ning teenuse sisu ja hind ei ole tema hinnangul vastavuses. Jaan ütles, et nende pere peab mõistlikumaks hooldekodule tasumise asemel ise hakkama saada. “Meil on mõne aasta tagune kogemus emaga kooselust olemas ja ema seisund ei nõua igapäevast meditsiinilist tuge,” selgitas ta.
Pensionipõlve pidav Margus [nimi muudetud – toim], kelle vend on kaks aastat elanud hooldekodus, kuna vajab järelevalvet, meeldetuletamist ja juhendamist, ütles, et vennana ei ole tal ülalpidamiskohustust. Seetõttu tasub tema venna hooldekodus elamise eest osaliselt kohalik omavalitsus – selles osas, mis pensionist puudu jääb. “Töövõime kaotuse eest jääb 26 eurot vennale suitsurahaks, kuigi tegelikult ta ei tule sellega välja ja ostan talle suitsusid juurde, sest üks rõõm ju võib inimesel olla.”
