Jälgi meid

Uudised

60 aastat laste rõõmsaid kilkeid

Hiiumaa vald
Kõrgessaare lasteaed avati veebruaris 1962, uue maja ehitas lasteaiale Hiiu Kalur 1980. aastal ja kuna Tallinnas toimus samal aastal Moskva olümpiamängude purje­regatt, mille maskotiks hülgepoeg Vigri, sai lasteaed tema nime.
60 aasta jooksul on lasteaias, kui ringijuhid kaasa arvata, töötanud 126 inimest. Maja saamisloo kohta on kauaaegne direktor Sirje Garamaga öelnud: “Vohu Peetril oli raha, Jüri Kuusemets tegi projekti ja Sulev Pihel ehitas.”
Nelja rühma jaoks mõeldud maja avati pidulikult lastekaitsepäeval, 1. juunil. Esiti koliti sinna kaks vanemat rühma, sõimerühmade ruume alles ehitati.
1980. aasta septembrist tõi suur Hiiu Kaluri buss lapsed kohale ka Kärdlast, sest seal kalurikolhoosil veel ei olnud uut lasteaeda. Ka Kärdlas Kalda tn 11 lasteaiamaja ehitas Hiiu Kalur, avati see aastal 1981 oma töötajate laste jaoks, ruumi oli kuuele rühmale.
Vigri maja ehitati sajale lapsele, kõige rohkem on olnud nimekirjas 110 last.
1994. aastast, kui hoone üks tiib n-ö kinni läks, oli kolme rühma peale kokku kõige rohkem umbes 60 last. Praegu on lasteaias vaid kaks rühma, liitrühm, kus poole­teise- kuni neljaaastased ja aiarühm, kus viie-kuueaastased. Kokku 32 last ja peagi on kolm pisikest veel lisandumas. Praegu käib ühest perest lausa kolm last samaaegselt lasteaias.
Laste arvu vähenemise pärast esialgu veel ei muretseta. Sirje Garamaga viitas Hiiumaa haridusvõrgu analüüsile, kus oli kirjas, et vähemalt lähemal neljal-viiel aastal on Kõrgessaare piirkonnas lasteaiaealiste jaoks vaja kahte rühma.
Enamiku ajast on lasteaed olnud juriidiliselt iseseisev, vaid alates 2015. aasta 1. septembrist järgneval neljal aastal oli selle staatus – Hiiu valla lasteaia Vigri maja.
Töö, mida armastatakse
Praegugi on lasteaias tööl neli naist, kes kunagi siia suunati ning kelle jaoks laste­aed on olnud esimene ja seni ainus töökoht: Ellen Jõhvik (tänavu täitub 45 aastat), Lea Volens (41 aastat), Heli Pihlamägi (41 aastat) ja Margit Polukainen (40 aastat).
Direktor Sirje Garamaga on lasteaias töötanud ligi 43 aastat, enamuse sellest direktoriametis. Oma esimest tööpäeva mäletab ta selgelt – 11. juunil 1979 tuli ta lõunase bussiga oma tollasest elukohast Luidjalt tööle. Sel päeval oli Hiiu Kalur toonud lastele mänguasju ning nii ongi tal mälus pilt, kuidas naised mänguasju sisse tassisid. Siis veel asus lasteaed kõrval, kunagise Kõrgessaare mõisa valitsejamajas.
Lea Volens ütles, et talle endale ei meeldinud lapsena lasteaias käia, kuid see ei takistanud tal seda ametit õppimast. “Ma ei oska muud teha. Ja iga päev on erinev, kunagi pole päev eelmisega sarnane,” põhjendas ta, miks nii kaua lasteaiaõpetaja ametit pidanud.
Ellen Jõhvik lisas, et kuskil peab ju tööd tegema. Margit Polukainen arvas, et “kus me ikka läheme, me oleme kord ju juba siia tulnud”. Heli Pihlamägi rääkis, et tema valis omal ajal kehalise kasvatuse õpetaja ja lasteaedniku kutse vahel, aga otsustavaks sai see, et lapsed on talle alati meeldinud.
Talvi Markus, kes Vigris kümme aastat tööl olnud, rääkis, et eks mõnikord sai otsustavaks ka see, et millised olid omal ajal võimalused peale kaheksandat klassi kutset õppima minna. Ellen Jõhvik ütleski, et tema soovis õppida naistejuuksuriks, aga seda eriala sai omandada ainult keskkooli baasil.
Kokana töötav Marje Laanejõe rääkis, tema jaoks on söögitegemine kogu aeg olnud kutsumus. “Hea kodu ligi käia,” lisas ta veel ühe töökoha eelise. Lastele söögi tegemisel peab tema sõnul arvestama nende maitsega – vähem soola, pipart, maitse­aineid – teab ta, mis lastele meeldib. Selleks, et menüü ühekülgseks ei jääks, püüab ta pakkuda uusi toite. Kui lastele mõni roog meeldib, siis jätabki menüüsse, näiteks nagu köögiviljakotletid nüüd on.
Palju on muutunud
Kui küsida, mis on nende aastate jooksul muutunud, selgub, et päris palju. Lapsi on vähem. Varem olid üheealised rohkem omakeskis, nüüd eri vanused koos. Muidugi on teinud arvuti töövahendina võimalused rikkalikumaks. Puhkus on läinud pikemaks. Nimetus on muutunud kasvatajast õpetajaks. Palk on tõusnud. Tööaeg on muutunud, kunagi, muide, oli lasteaed isegi laupäeviti avatud. Kuna on muutunud terve ühiskond, on muutunud ka lapse­vanemad, õigemini nende ootused lasteaiale.
Kõige suurem muutuste põhjustaja viimasel kahel aastal on olnud muidugi koroona. Kunagi ei saa olla enam kindel, kas planeeritu saab ka ellu viia. Enam ei saa teistel lasteaedadel külas käia, vähem on välja­sõite. Ühistegevusi on vähem.
60 sünnipäeva pidustusedki on planeeritud suve alguseks, kui saab juba õues olla.
Tilgad tõrva meepotis
Direktori sõnul on murekoht see, et mida aasta edasi, seda rohkem tuleb aeda erivaja­dusega, nagu kõnepuude või käitumishäiretega lapsi. “Ilmselgelt on meil vaja tugi­teenuseid rohkem,” ütles direktor. Praegu on majas vaid veerand kohaga logopeed, kel nimekirjas 12 last. Seejuures ei ole tal kirjas alla kolmeaastaseid. Direktor nimetas seda oluliseks kitsaskohaks, sest isegi kui nad oma töö käigus näevad, et lapsel on abi tarvis, ei saa nad alati sellises mahus tuge pakkuda, kui oleks vaja. “Meie oskustest jääb väheks. Mina näen, et kindlasti peaks olema kohapeal võimalus pakkuda eripedagoogi teenust, ka psühholoogi abi oleks tarvis,” loetles ta vajadusi, mille jaoks paraku ei ole praegu ressursse.
Kuigi laste arv ei ole just liiga väike, on Garamaga hinnangul lapsi siiski vähe: “Kõrgessaare piirkond on ju nii lai. Lapsi käib siin sisuliselt Kärdlast Hirmusteni välja. Praegu küll Kärdla lapsi pole, aga olid alles hiljuti,” selgitas ta.
Kuna ka Lauka koolis on lapsi vähe, soovitasid eksperdid Hiiumaa haridusvõrgu analüüsis kaaluda ühe võimalusena Lauka põhikooli ja lasteaed Vigri juhtimise ühendamist. “Ega ma selle juhtimise ühendamise mõttele nii vastu polegi,” ütles Garamaga. “Aga kindlasti peaks majas olema õppejuht – inimene, kes sisuliselt teab lasteaia elust.”
Selles analüüsis oli ka lause, mis häiris kõiki lasteaia töötajaid ja jäi neile aru­saamatuks, miks nii väidetakse: “Emmastes, Paladel ja Suuremõisas on lasteaiahoonete seisukord hea. Kärdla, Käina ja Kõrgessaare hoonetes on seisukord asutuse toimimiseks rahuldav, kuid tingimused ei ole tänapäevased ega võrreldavad kolme väiksema lasteaia olustikuga.”
“Seda ma tahaks teada, mis on meie puudused ja selle väitega ma ei taha nõus olla,” ütles direktor. Ta tõi välja, et lasteaia õueala sai just uuendatud, nagu ka kütte­süsteem, ruumid on korras ja remonditud.
Muret teeb direktorile, et töötajad vananevad. Kui rühma õpetajad on 65-, 62-, 61-aastased ja muusika­õpetaja on just saanud 70, tuleb paraku mõelda sellele, et kui nad otsustavad koju väljateenitud puhkusele jääda, kust siis leida uut personali. “Noort ja uut verd on tarvis,” tõdes direktor. “Ma väga loodan, et läheb käiku Kõrgessaare üürimaja projekt, et oleks inimestel kuhu tulla, sest siin lihtsalt ei ole elukohta, kaugemalt tulemiseks aga on kulud tunduvalt suuremad.”
Rõõme rohkem kui muresid
Loomulikult on lapsed need, kes igapäevaselt tuju heaks teevad. Ja hoiavad noorena. Töötajad hindavad väga lasteaia traditsioone, millest mõned küll pausil, nagu ühised väljasõidud, või on siis leitud muud viisid tähistamiseks.
Vastust küsimusele, miks lapsevanemad lapsi Vigri lasteaeda panna tahavad, direktor teab: “Meil on ruumi, väiksemad rühmad. Seepärast käisid ka aastaid Kärdla lapsed siin. Viimane laps oli Kärdlast veel mullu novembris, aga kuna lapse ema sai Kärdlasse lasteaeda tööle, siis ei olnud tal mõistlik enam last Viskoosasse tuua.”
Sageli langetatakse valik ka selle järgi, et kui pere üks lastest on juba Vigris käinud, siis pannakse teisedki. Ehk mängib rolli seegi, et lasteaias tehakse head toitu kolm korda päevas. Direktor meenutas, et kui Tiina Vainomäe käis neid kontrollimas, siis ta ikka ütles, et millepärast te oma kokkasid peate, kui nad panevad magustoiduks lauale kohukese. “Tänu tema nõudlikkusele ongi meie köögid nii korras ja päris toidu tegemine au sees.”
Soodne hind ja head kolleegid
Rõõmsama poole pealt tõi direktor veel välja, et lasteaia koha­tasu on seni lapse­vanematele ääretult soodne olnud. “Vald on selles suhtes väga suure abikäe ulatanud,” tunnustas Sirje Garamaga. Ja muidugi kiidab ta oma personali, kes on tööandjale truuks jäänud ja olnud ääretult tublid: “Mul on nendega vedanud.” Samuti on vedanud ringijuhtidega – praegu käib tantsuõpetaja Tiina Kaev kord nädalas tantsu­ringi tegemas, kord nädalas on saviring Viia Martini juhendamisel ja kord nädalas käib Tarvo Malk lastele robootikat õpetamas. Ja Käinas käiakse ujumas.
“Hea meel on, et maja on korras ja õueala vastab nõuetele. Väga tänulik tuleb olla ka osavallale,” nimetas direktor veel toredaid asju.
Samuti on ta rahul lapse­vanematega, kes aitavad näiteks küsitluste läbiviimisel, edastavad teateid jne. “Ma väga sooviks, et lapsevanemad kasutaks paremini lasteaia e-päevikut eliis.ee,” oli tal lapsevanematele ka üks palve.

Laste toredaid ütlemisi
Laste ütlemisi ei jõua küll meeles pidada, kui kohe ei taipa üles tähendada, tõdesid vestlusringis osalenud, kamba peale mõned toredad seigad siiski meenusid:
* Lastel oli laual number üheksa, et seda õppima hakata. Küsisid siis õpetaja Margiti käest, et mis on täna üheksa. Margit, kes vanuselt kuuekümnele lähenemas, vastas, et tema on üheksa aastane. Selle peale lapsed vakatasid ja siis üks ütles, et ei sa oled 14, teine laps arvas, et hoopis 40, siis esimene laps arvas, et küllap õpetaja on sama vana kui tema isa, mis muidugi oleks ka õpetajale vanusena meeldinud. Lõpuks tuletati ta õige vanus ka, aga arutelu oli päris naljakas selle juures.
* Ühel hommikul keeldus üks laps söömast, tuues põh­juseks, et ta sõi juba hommikul “pasaketti”. (spagette).
* Ühel hommikul oli söögiks heeringavõileib. Üks laps vaatas seda ja siis ütles: “Hambad ei taha kala!”
* Kunagi olid lastel sukkpüksid, millel täpid peal. Üks laps oli täppe vaadanud ja vaadanud ja lõpuks küsis: “Kuule, kas kärbes tegi need?”
* Kord küsis üks laps Margitilt: “Kas paskaaki oskad?” (spagaati)
* Üks laps, kes uuris laual olevat kalendrit, teatas õpetaja Helile: “Tead, sa ei ole lendris kirjas.”
* Õpetaja Ellen ütles ühele tüdrukule: “Sa oled nii ilus kaunitar.” Tüdrukul hakkasid selle peale silmist pisarad jooksma: “Ma ei ole kaunitar. Ma olen suur õde Hanna!”. Ja jäi oma arvamuse juurde, kuigi püüti selgitada, et tal ju ilus kleit seljas ja on kena tüdruk ja seda see kaunitar tähendabki.

15 lasteaeda
Kärdla lasteaia direktor Tiina Hinno, kes töötanud lasteaia direktorina sama kaua kui Sirje Garamaga ehk siis augustist 1989, rääkis, et Kärdlas on olnud lasteaiarühm aastast 1945 ja linna esimene lasteaed asus Vabrikuväljakul.
Kunagi, kui Hiiumaal oli 15(!) lasteaeda, asus viis neist Kärdlas, lisaks oli lasteaed Paladel, Suuremõisas, Hellamaal, Käinas, Putkastes, Männamaal, Jausas, Emmastes, Viskoosas ja Laukal.
Lasteaedade kodulehtede andmetel loetakse Käina lasteaia alguseks 25. august 1965, kui koondise Eesti Põllumajandustehnika (EPT) Hiiumaa osakond avas Käina alevikus vanas talumajas Hiiu mnt 11 oma lastepäevakodu; Palade lasteaed avati 26. oktoobril 1967 selleks kohandatud talumajas ning Emmaste Lasteaed Naksitrallid 23. detsembril 1990.

Veel lugemist: