JESPER PARVE Alates selle aasta sügisest saab uue hingamise ka Kõpu koolimaja, mis jõudis tühjana seista vaid aastakese – 1. septembrist hakatakse seal Steiner-pedagoogikal põhinevat haridust pakkuma nii algkooliastme õpilastele kui lasteaialastele.
Vaid viis kuud tagasi asutatud Hiiumaa Haridusseltsi eestvedaja Jesper Parve ütles, et täitunud on nende suur unistus: “Pärast pooleaastast suurt tööd sai tegevusloa waldorfsuunitlusega algkool-lasteaed. Selle nimel on nii palju tööd tehtud ning sellele on kaasa aidanud kohaliku kogukonna esindajad ja paljud teised kodanikud. Tänu tugevale kogukonnavaimule ja kooli loomise idee toetusele on sündinud midagi väga suurt.”
Koolijuhataja ja õpetajad
Hiiumaa Vabakooli hakkab juhtima haridusseltsi juhatuse liige Margarita Korol, kes selgitas kooli korralduslikku poolt. Lasteaed alustab tegevust liitrühmana, milles 16 last. Kooliosa on kahe liitklassiga, koos õpivad 1. klassi ja 2. klassi ning 3. klassi ja 4. klassi õpilased, kummaski liitklassis 16 õpilast. Kogu lasteaed-algkoolis kokku seega 48 last.
Laste piirarv klassis on Koroli sõnul tingitud kahest tegurist: soov pakkuda lastele võimalust õppida väike-klassides ning klassiruumide suurusest, mis samuti piirab õpilaste arvu.
Lasteaeda oodatakse kahe- kuni kuueaastaseid lapsi ja algkooli 1.–6. klassi õpilasi. Esimesel õppeaastal võetakse lasteaeda vastu kahe- kuni kuueaastaseid lapsi, järgnevatel õppeaastatel kolme- kuni kuueaastaseid.
Koroli sõnul on tulevikus plaan taotleda tegevusluba ka kolmandale kooliastmele ehk põhikoolile. Nii lasteaed kui kool alustavad waldorfsuunitlusega, milles kajastuvad nii õppemeetod, õppevahendid, tegevused, rütmid jne. Koolis on statsionaarne õpe ja juba on olemas kvalifitseeritud õpetajad nii lasteaia kui kooli jaoks. Lasteaiaõpetajateks on Annely Mell ja Karina Luhaste, abiõpetajaks Terina Tikka. Koolis hakkavad õpetama Külli Gomez ja Kersti Kikas, muusikaõpetaja Evelyn Reintam annab tunde nii kooli- kui lasteaialastele. Koolijuhataja ütles, et võib olla tuleb õpetajaid veel juurde palgata, oleneb, kui palju saab õpilasi olema. Samuti ollakse avatud koostööks teiste koolide õpetajatega.
Koolil on ka oma köök ja kogenud kokk Hele Päll. Lasteaialapsed saavad hommikusöögi, lõuna ja kaks oodet, koolilastele pakutakse hommikusööki ja lõunat.
Lastele on kavas pakkuda vähemalt 60 protsendi ulatuses kohalikku ja mahetoitu, selleks on juba võetud ühendust kohalike peredega ja sõlmitud esimesed kokku-lepped, rääkis Korol. Kui õpilasi palju tuleb, on ehk kartuleid-porgandeid juurdegi vaja, lisas ta.
Erinev õppemaks
Erakooli õppemaksu suurus sõltub nii riiklikust kui ka omavalitsuse toetusest, samuti õpilaste arvust ja tegevuskuludest kokku.
Haridus- ja teadusministeerium toetab Hiiumaa Vabakooli vastavalt erakooli seadusele nn õpilase pearahaga. Ka õpilaste toitlustus on sarnaselt teistele erakoolidele osaliselt riigi poolt toetatud ja osa maksavad lapsevanemad. Hiiumaa vald toetab nii lasteaia kui koolilapsi 64 euroga kuus lapse kohta. Kuna ministeerium lasteaedu ei toeta, on sellest tulenevalt ka lasteaia kohatasu võrreldes munitsipaallasteaiaga kordades kõrgem. 275 eurot kalendrikuus, millele lisandub toiduraha. Kooli õppemaks on 135 eurot kalendrikuus.
Lasteaeda ja kooli on oodatud õppima kõik soovijad. Augustis on võimalik tulla tutvuma juba sisustatud ruumidega, samuti õpetajatega. Lähiajal valmib kooli veebileht, kus on olemas kogu info kooli kohta, samuti avalduse vorm, mida lapsevanem saab täita. Seni on huvi nii kooli kui lasteaiakohtade vastu olnud suur, Korol ei osanud öelda, kas õppemaks võib mõne soovija ka eemale peletada.
Õppeväljundid samad
Hiiumaa Vabakooli õppekava on riiklikult kinnitatud, seega on õppeväljundid samad, mis teistes koolides, selgitas koolijuht. Koolis on läbivalt kujundav hindamine ning üleminekul teise kooli väljastatakse hinnetega tunnistus.
“Iga kohavahetus, sealhulgas koolivahetus on individuaalne ja sõltub paljudest teguritest. Ülemineku juures on oluline roll perel, kesk-konnal, kus laps kasvab ja koolil, kuhu laps suundub. Uue kooli traditsioonid ja õppekava on sealjuures teise-
järgulised,” arutles Margarita Korol.
Vabatahtlik tegevus
Kogu kooli loomisprotsess on olnud vabatahtlik tegevus. Nii Jesper Parve kui koolijuhataja Margarita Koroli sõnul on kooli loomise taga tohutu arv töötunde, arutelusid ja dokumentide väljatöötamist, koostööpartnerite leidmisel ja kooli personali otsinguil. Nüüdseks on suur osa kooli töötajatest teada.
Muidugi hakkavad uhiuues koolis koos teiste lastega käima ka Mari Ojasaare ja Jesper Parve lapsed – vanem poeg Aaron Troy läheb esimesse klassi ja noorem Thor Ragnar lasteaeda.
Suvehiidlane Jesper Parve oli see, kes käis just enda pere lastele mõeldes mullu detsembris välja Kõpu kooli idee. Mõte leidis suurt toetust nii kohalikus kogukonnas kui Hiiumaa vallas ja jõudis ideest tegevusloani ülikiiresti – vaid poole aastaga. Nüüdseks on Jesper Parve
ja Mari Ojasaar päriselt Hiiumaale Kõppu kolinud. Lisaks Hiiumaa Vabakooli käivitamisele ostsid nad ära Pihla turismitalu ning avasid seal majutuse-, toitlustuse- ja sündmuste korraldamisega tegeleva Pihla inspiratsioonitalu.
PIRET LINNAMÄGI
