Saare üks edukamaid ettevõtteid EstPakPlastik koondas kolm viimast töötajat, müüs kunagise tootmishoone ja kolis lõplikult Harjumaale.
Hiiumaal 1999. aastal asutatud ASi EstPakPlastik juriidiline aadress on äriregistris veel Kärdlas Sõnajala tänava tootmishoones. Suvel aga müüs omanik hoone ja kinnistu ning tühjavõitu ruumides töötanud kolm viimast töötajat said koondamisteate.
“Vastab tõele, et oleme lõpetanud oma tootmistegevuse Hiiumaal. Kinnistuomanik on müünud ka hooned,” kinnitas ettevõtte praegune juhataja Marek Harjak.
Risk – asukoht saarel
Üks põhjusi, miks tuli mandrile minna, oligi juhataja sõnul asukoht saarel, mis rahvusvahelise toiduainetetööstuse hinnangul on risk.
“Meie ettevõtte äri baseerub mahule – töötame peamiselt toiduainetetööstustega, pakkudes neile erinevaid pakendeid, mis kaitsevad toodet nii saastamise eest kui võimaldab anda tootele pikema säilivusaja. Seega on meie klientide, kellest 70 protsenti asuvad Eestist väljas, seisukohalt ülimalt oluline, et tarned oleksid õigeaegsed,” selgitas Harjak.
“Selleks hinnatakse ka võimalike tarnijate riske ja paraku tootmise paiknemine saarel on rahvusvaheliste toiduainetetööstuse suurkorporatsioonide hinnangul risk.”
800 rekat aastas
Harjak rääkis, et kuus aastat tagasi, kui koliti uude tootmishoonesse Saku vallas, oli ettevõtte aastane veomaht umbes 600 rekatäit valmistoodangut, lisaks veeti aastas saarele umbes 200 rekatäit materjale.
“Mäletame veel väga selgelt aega, kui laevaliikluse operaator vahetus ja laevaliiklus peaaegu seiskus. Mäletame ka seda, kui Rukki kanalis polnud piisavalt vett. Ja on, mida veel mäletada, küll ja küll…,” tõdes Harjak, et transpordiga oli probleeme.
Ka oma kodulehel annab ettevõte teada nüüdseks maandatud riskidest: “Siis, kui EstPak Plastik tootmine oli veel Hiiumaal, pidime sageli tegelema välisklientide veenmisega, et suudame ka nii kaugelt teostada tähtaegseid tarneid. Meilt küsiti sageli: “Hiiumaa ja maismaa vahel on üks meri, kuid on veel teinegi – Eesti ja Soome vahel. Kuidas te saate garanteerida tähtaegseid tarneid – eriti veel sügis-talvisel hooajal?”
Samas leidub ka kinnitus, et ettevõte kasutab vaid parimaid ja enda võimekust tõestanud partnereid.
Soovinuks jääda
2014. aastal, kui AS EstPakPlastik Harjumaale Saku valda Jälgimäele uut tootmishoonet ehitas, ütles toonane juhataja Enno Harjak Hiiu Lehele, et saare patrioodina ehitaks ta uue tehase hoopis Hiiumaale, aga vaja on tarneahelatele n-ö lähemale minna.
Samas leheloos kinnitas ta, et vastupidiselt levinud juttudele Hiiumaa tehast pärast uue valmimist kinni ei panda ja Kärdlasse jäävad rohkem tööjõudu vajavad tootmisliinid väiksemaarvuliste toodete tootmiseks.
Nüüd selgitas Marek Harjak, et Kärdla tootmine likvideeriti, kuna konkurents on tihe ja efektiivne kulutõhus tootmine seetõttu ülimalt oluline, et olla konkurentsivõimeline.
“Sellest tingituna otsustasime koondada kogu oma tootmise nii-öelda ühe katuse alla, mis kahjuks tähendas meie kolmele superkogemustega kvalifitseeritud kolleegile koondamisteadet,” lisas ta.
Investeerib ja areneb
Enam kui 40 inimesele tööd pakkuva eduka ettevõtte kogu tootmine ja investeeringud on nüüdseks Jälgimäel ja ettevõte laieneb. Aastal 2018 tegi EstPakPlastik ligi 2 miljoni euro suuruse investeeringu ja käivitas keskkonnasäästlikuma tootmisliini, mida KIK toetas keskkonnaprogrammist
639 000 euroga. Liini jaoks rajati senise tootmishoone kõrvale uus, enam kui 4000 ruutmeetri suurune tehas, mis läks maksma üle 3 miljoni euro.
AS EstPakPlastik ekspordib 70 protsenti oma toodangust, ettevõtte mullune käive oli 8,5 miljonit eurot ja kasum üle 600 000 euro. Mõlemad näitajad vaid pisut väiksemad kui aasta varem.
