Hiiu vallavanema jõhker kiri Lauka kooli direktorile on vallandanud usalduskriisi kogukonna ja vallavõimu vahel.
Minu jaoks on valla, ja enne seda ka Kärdla linna, juhtimises ammu tõsiseid märke kaheldavast usaldusväärsusest. Praegune skandaal sai alguse sellest, et üks osapooltest, Märt Rannast, on näidanud sirget selga ja võitleb oma õiguste eest.
Kõik oleks võinud minna ka teisiti, kui vallavanema kiri poleks Hiiu Lehe veergudele jõudnud. Tegelikult on sarnaseid juhtumeid olnud uskumatu regulaarsusega, kuid kannatanud on olnud leplikumad: vaikides oma saatuse vastu võtnud.
Lauka koolis toimuv ei ole erand, vaid just vastupidi: Hiiu vallajuhtide tavapärane käitumine. Suurustamine, salatsemine, keerutamine, ilustamine ja vassimine, seaduste mõttest ja loogikast kõrvalehiilimine, imepärased tõlgendused ja puhas poliittehnoloogia on Hiiu vallal veres. Minu arvates oli vaid ajaküsimus, mil see verehaigus silmnähtavaks muutub. Täna ei tohiks diagnoosi panek enam üle jõu käia.
Kui kriis on olemas ja käega katsuda, siis järgmiseks sammuks peaks olema selle likvideerimine. Kuidas taastada normaalne vallajuhtimine, kogukondlik usaldus?
Kriisist väljuda saab mitut moodi. Üks võimalus on lihtsalt oodata – küll rahunevad maha. See tähendab jätkata täpselt samamoodi ja loota, et virisejad ja paremat soovijad lihtsalt väsivad ning jäävad vait. Testitud variant ka Hiiu vallas, juba varasemalt. Siiani töötab see meetod volikogu opositsiooni taltsutamiseks.
Lisaks tuleb neid, kes vallavanemast või vallast konkreetselt või kaudsemaltki sõltuvad, senisest rohkem pigistada. Tagatuba peab vähemalt näiliselt jääma vankumatult lojaalseks, kindlasti avalikkuse jaoks. Ilmselt töötav skeem. Sobib hästi just Hiiu valda, kuna siin on võim kontsentreeritud praktiliselt ühe inimese kätte ja teostuse edukus sõltub temast ja ainult temast.
Teine võimalus oleks aadrilaskmine. Mingit osa vereringest tuleks värskendada, kasvõi näiliselt. Avalikud hukkamised on rahvale alati meeldinud ja suuremadki meelepahad on seeläbi leebunud. Selleks tuleb leida süüdlane. Süüdlane omakorda võib olla lõpuks väga erinev isik. Kui süüdlase otsimise peale tuleb vallavanem, on selge, et probleem piseneb konkreetsele Lauka kooli juhtumile. Veelgi enam: see piseneb konkreetsele kirjale, mis kriisi vallandas. Ehk siis probleemi sisu ei ole mitte üldine suhtmine ja valitsemise stiil, vaid üks konkreetne rumal kirjake. Süüdi on seega selle kirjatöö autor, mitte allkirjastaja.
Veidi positiivsema ja sisulisema lahenduse võiks saada kui talveunest ja suurest valimisvõidu lummusest ärkaks volikogu enamus. Volikogu võiks ju hoomata, et probleemid on süsteemset laadi, mitte juhuslikud. Kaaluda võiks ju, et äkki ei saa vallavanem siiski oma tööga mitmeski aspektis hakkama? Kas positiivsed saavutused on ikka piisavad selleks, et tasakaalustada süvenevaid negatiivseid ilminguid. Tundub päris loogiline, et volikogu võtaks ette vallavalitsuse usaldamise/umbusaldamise menetluse. Sõltumata tulemusest saaks õhk puhtamaks. Saab Hiiu vald uued juhid – olgu siis nii – või jätkatakse endiselt – ka pilt selge ja klaar.
Kolmas, kõige ebatõenäolisem variant oleks patukahetsus. Ükskõik, kes on konkreetselt süüdi, on vastutus tegelikult kollegiaalne. Kõik, mis Hiiu vallas on nende aastate jooksul juhtunud, on toimunud volikogu heakskiidul ja õnnistusel. Olgu selleks ebaõnnestunud kaadripoliitika või olematu majandussuutlikus – vastutab istuva volikogu kogu koosseis. Koalitsiooni süü on kanapimeduses ja opositsiooni süü liiga väikeses suutlikuses probleeme esile tuua.
Kõikidest variantidest on minu meelest kõige reaalsem kahjuks see, et kogu eelmine jutt oli täiesti mõttetu, sest tegelikult kriisi ei olegi. See on vaid ehk minu ja veel paarikümne inimese luul ja ei rohkemat. Kriis on olemas vaid juhul, kui kriitiline enamus kogukonnast on selles kokku leppinud – seda ei pruugi olla. Kui nii, siis on ikka veel kehtiv tõdemus, et iga rahvas on oma valitsejaid väärt, pidagem siis neist lugu ja olgem lojaalsed.
Rinno Lige
VL Vabad Hiiumaa Kodanikud
