Hiiu vallavolikogu otsustas kuulutada välja riigihanke viie investeerimislaenu refinantseerimiseks, mille laenujääk kokku oli novembrikuu seisuga üle 2 miljoni euro.
Laenude refinantseerimiseks kuulutas vallavalitsus 26. novembril välja riigihanke, mille pakkumuste tähtaeg on 14. detsember.
Abivallavanem Jaanus Valk ütles, et valla majanduslik seis ei ole kiita ja üks refinantseerimistehingu eesmärke on valla laenukoormust n-ö tulevikku lükata. Teisalt leidis ta, et kuna raha on praegu nii palju odavam, oleks sama käik mõistlik ette võtta ka paremate majandusnäitajate korral.
Suuremad maksed hiljem
Laenud on võetud aastatel 2005 kuni 2013 Kõrgessaare valla ja Kärdla linna poolt enne Hiiu vallaks ühinemist. Suurim neist, 1,5 miljonit eurot Kärdla sadama rekonstrueerimiseks.
Vallavalitsusel on kavas liita kõik laenud üheks. Laenu tagasimakse tähtaeg jääks samaks, mis praegu on kõige pikema tagasimakse tähtajaga laenul ehk juuni 2023.
Samuti loodetakse muuta aastas tagasimakstavat laenusummat nii, et suuremad maksed jääksid laenuperioodi lõppu, aastateks 2020 – 2023. “Lükkaksime maksukoormust ajas natuke tahapoole,” selgitas Hiiu valla rahandusosakonna juhataja Inge Elissaar.
Sellega väheneks laenu tagasimakse 2016. aastal 157 000 euro võrra ja 2017. aastal 124 000 euro võrra. Praeguse tagasimakse graafiku järgi tuleks järgmisel ja ülejärgmisel aastal tagasi maksta 434 000 eurot. Sel aastal maksab Hiiu vald tagasi 295 384 eurot laenuraha.
Intress soodsam
Eelnimetatud laenude tagasimakseperioodi eeldatavad intressimaksed on suurusjärgus 129 000 eurot. “Tänases turusituatsioonis oleks meil võimalik saada nendele laenudele soodsamat intressi ja kulud võiksid väheneda 50 000 – 60 000 euro võrra,” selgitas Inge Elissaar, kes esitles eelnõu volikogu novembrikuu istungil.
Lehele ütles Elissaar, et seoses Euribori langusega on intressimäärad praegu märksa väiksemad kui ajal, mil laenud võeti ning pole mõtet maksta pankadele rohkem.
Kuue kuu Euribor (Euroopa kommertspanga keskmine rahaturu instrumendi intress), mida kasutatakse baasintressina nii pankadevaheliseks laenamiseks kui ka pankade poolt klientidele laenamiseks, langes tänavu novembris esimest korda ajaloos alla nulli.
Kohustusi lubatust rohkem?
Elissaar ütles lehele, et valla netovõlakoormus on praegu 41,1 protsenti, kuid see ei pruugi olla kogu tõde.
Volikogu revisjonikomisjon on juhtinud tähelepanu probleemile, et vallamaja 25 aasta pikkust rendilepingut ei ole valla majandusaasta aruandes õigesti kajastatud. Nimelt on aruandes katkestamatute rendikulude hulgast välja arvatud Keskväljak 5a kontoripinna üürikulud. Varasemates aastaaruannetes loeti kontoripinna rendikulu katkestamatute rendikulude hulka.
Endine Hiiu vallavanem, nüüd volikogu liige Georg Linkov tunnistas volikogu oktoobrikuu istungil, et Hiiu valla lubatud laenulimiit võib olla ületatud. Ning juhul kui vallavalitsuse ruumide rendilepingut kajastada valla eelarves pikajalise kohustusena, ületaks valla netovõlakoormus lubatud 60 protsendi piiri.
Majakulu ebaõige kajastamine eelarves tuli ilmsiks 2015 aasta vaheauditiga, mille koostas Audiitorbüroo ELSS vandeaudiitor Monika
Karniol.
ASi GMP Grupp ja Kärdla linna vahelises kontoripinna üürilepingus on punkt 10.7 “Lepingu võib Poolte kirjaliku kokkuleppe alusel ennetähtaegselt lõpetada igal ajal”. Kuid aastatel 2009 – 2010 kui Kärdla linnavalitsus otsis lepingu lõpetamise võimalusi, selgus, et see tähendaks sisuliselt, et kogu 25 aastasest perioodist allesjäänud rent tuleks tasuda maja omanikule korraga. Aastane rendisumma on 67 000 eurot.
Valla jaoks keerulise lepingu sõlmis 2008. aastal tollane Reformierakonna valitsus eesotsas linnapea Anton Kaljulaga, volikogu esimees oli Ivo Eesmaa.
Inge Elissaar ütles, et maja rendimaksete kajastamise kohta eelarves on otsus veel tegemata.
Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus näeb ette, et kohaliku omavalitsuse netovõlakoormus ei tohi olla suurem kui 60 protsenti põhitegevuse tuludest.
