Kohvigutepäeval ühes Sarvekülas ühepäevakohvigus pakub pererahvas köige muu maitsva kraami ulkas ka viimasel ajal pääaigu iidlaste rahvustoiduks saand säinakotletti, millest eriti mandriinimest üsna suures vaimustuses oo.
Üks mandriproua küsib perenaise käest: “Mis need kotletid küll nii maitsvaks teeb?”
Perenaine seletab, et selle sees oo sealiha säinalihaga segamisi.
Kui mandriproua küsib, mes vahekordas sea ja säina liha oo, vastab peremees, kis ka sääl läheduses: “See oo nendaviisi, et vahekord oo täpseld üks ühele – üks siga ja üks säinas.”
• • •
Ühel Köpu mihel old hermus kuri naine ja üsna nenda kuri, et vahest ka kätele voli andnud.
Mees, aga jälle kas söune hale äbarik, vöi siis üsna äi tahtend naisele vastu akata, kannadas köik keretäved ää.
Üheöhta kui mees oli millegidpärast oma keretäve käde saand ja nenda kövasti, et istus köökis pingi pääl ja nuttis, tuli äkist naabrinaine uksest sisse.
Nähes, et mehel silm märg, küsis ta käest: “Mes sa naabrimees sii vesistad?”
Mees äi tahtend välja näita, et ta nenda napp oo ja naise käest peksa sai, tegi naeruse näu pähe ja vastas: “Näh, naera neid mei vanamoori naljasid sii nenda, et silm märg.”
