repro 
erakogu See on küll vist esimene kord kui selline tegu jaanitulel tehakse – igal juhul saab 21. juunil Kõpu Külamäel “naljaraamandut” osta ja autorilt autogrammi küsida.
Viidiku sõnul valiti raamatu esitluse koht ja aeg spetsiaalselt ja ennekõike austusest autori kodukoha ja suure osa naljade päritolupaiga ja sealsete inimeste vastu. “Pea pool raamatut räägib kõplastest, kuidas me siis nende juurde minemata jätame. Loodame, et nad meid ja raamatu ikka hästi vastu võtavad ja kaigast ei anna,” lausus Viidik muheledes.
Isa räägitud naljad
“Nüüd on siis “tegud tehet”, nagu kõplane ütleb, ja ole mees ning jutusta, kuidas sündis sinu peas mõte järsku raamatut kirjutama hakata. Ainus vastus, mis kohe pähe tuleb, on: “Ju siis on kõik muu siin ilmas juba ära proovitud.” – niisuguse selgitusega pöördub autor lugeja poole.
Hiiu Lehele ütles Andrus Roosa, et hakkas isa Tiidu räägitud nalju üles kirjutama mõned aastad tagasi ja hiljem neid Facebookis jagama. Sealt jäid need Aivar Viidikule silma ja sündis mõte, et ka hiiu huumor võiks olla osa MTÜ Hiiu Öko algatatud “Hiiu keele ja meele maailmavallutusprogrammist”.
“Kuna need lood olid väga ehedad ja vahvas hiiu keeles, tundusid nad sellesse programmi väga sobilikud,” rääkis Viidik. “Võtsin Andrusega ühendust ja uurisin, palju tal neid lugusid on. Õnneks selgus, et päris palju ja nii hakkaski raamat idanema.”
“Naljade üleskirjutamisest sai väikestviisi hasart või hobi,” ütles Roosa. “Kahju on, et ma pole neid varem hakanud üles kirjutama – siis oleks neid kindlasti saanud kaks korda rohkem. Isal tulid need jutud tööd tehes ja koosistumiste ajal ja laupäeval saunas käies – isa oli mul hea jutumees ja iga päev kuulsin mõne.” Kahjuks lahkus isa Tiit kaheksa aastat tagasi ning paljud lood võttis ta endaga kaasa.
Siiski on kogumikus nalju legendaarsetelt kõplastelt nagu Küttim Elli, Mustana Juhan, Nigu August, Mädara Mihkel, Tuuru Juuli – needki tihti isa Tiidu suust kuuldud. Lisaks on mõned kirja saanud naljakad juhtumid autor ka ise läbi elanud. Aga peale kõplaste on raamatus naljalugusid sarvemeestest, käinameestest, vägevatest hiiu naistest ning muidugi saarlastest ja mandrimeestest.
Kogumikus leidub nii vanemaid kui ka uusi nalju, autori hinnangul on kolmveerand neist “kolhoosiaegseid” ja veerand tänapäevaseid. Seda, kui palju neid kokku kirja sai, peab igaüks ise lugema, kuid koos piltidega on raamatus 240 lehekülge.
Mis raamatu illustratsioone puudutab, siis sellega on veel omaette lugu. “Ma ei leidnud hulk aega õiget “võtit”, kuidas neid vahvaid lugusid illustreerida,“ meenutab Viidik. “Üks oli kindel – raamat pidi saama 100 protsenti hiiumaine.” Nii otsis ta mõnd Hiiumaa taustaga kunstnikku, kes raamatut illustreeriks, aga sobilik inimene jäi leidmata.
“Ja siis sain ühel hetkel aru, et nagu on lood hiidlaste enda suust, nii olgu ka pildid.” Nõnda on naljaraamatusse jõudnud hulk hiidlastelt ja ka Hiiumaa muuseumist saadud vanu vahvaid fotosid, millel samuti peegeldub ehe saare elu.
Hiiu nali on tõsine asi
Aivar Viidik ütleb raamatu kaanel, et hiiu nali on tõsine asi. “Ükski hiidlane ei tee nalja kõrvuni suuga, aga samas on loomupärane muhedus hiidlasele näojoontega kaasa antud. Teinekord on hiidlase huumor aga nii osavalt ära peidetud, et mandrimees ei oska sellele kuidagi reageerida. Ja see paneb hiidlase eriti mõnulema.”
Viidik rääkis, et on käsikirja lugenud umbes viiel korral ja iga kord ajab jälle naerma. “Need naljad on minu meelest kõige ehtsam hiiu huumor – selline kiiksuga ja ikka konkreetsete nimedega. Kuigi paljud lood on n-ö kohapõhised, loodan, et mandriinimesed neist ka ikka aru saavad, kuigi see ju hiiu nalja puhul väga lihtne ei ole.”
Autor ise vastas küsimusele, mille poolest hiiu nali on teisem kui eestlaste oma, nii: “Eks ta on ikka vähe peenem ja mandrimees ei pruugi sellest alati aru saada, aga oma iva on seal sees.”
Raamanduid tuleb veel
Tegemist on juba neljanda MTÜ Hiiu Öko üllitatud raamatuga: “Hiiu sõnaraamat”, “Hiiu keele raamand”, kahe “otsaga” Vrageri-raamat “Tundmatu Vrager”/“Ma tule kuju” ja nüüd siis “Hiidlase vähene naljaraamand”.
Viidik kinnitas, et ka järgmiste “raamandute” mõtted on juba küpsemas.
“Hiidlase vähese naljaraamandu” hiiukeelse osa ja lugude retsensendiks oli keeleteadlane Paul Kokla, kes on ka MTÜ Hiiu Öko üllitatud “Hiiu sõnaraamatu” autor.
“Võin öelda, et talle raamat väga meeldis ja ka Andruse üles kirjutatud hiiu keele kohta oli Paulil üsna vähe märkusi,” ütles Aivar Viidik.
