Henri Reeder Muinasjutukuningas on regati nelja esimese etapi jooksul saanud ära proovida kõik neli esimest kohta. Kuna aga teistel pole alati õnnestunud nii etteotsa jõuda, on nad üldarvestuses ikka esikohal. Pärast Näkimadalate regatti astub neile kannale klubikaaslase Tiit Riisalo purjekas Lind, kuid paar punkti hoiavad Nõgistot ja tema tiimi veel ees.
“Tegemist on siiski kõige prestiižsema regatiga Eestis,” selgitas hobipurjetaja Jaanus Nõgisto, miks nad tiimi kokku panid ja Muhu väina regatil purjetavad.
Näkimadala võlu
Kolmeliikmelises meeskonnas on veel Tiit ja Maris Pruuli, kes Näkimadalate regatti hindasid uueks põnevaks väljakutseks.
Kolmapäeva hommikul kell 10 oli stardijoonel 108 alust, igal seitsmest võistlusklassist oma marsruut. Muinasjutukuninga meeskonnaga ajasime juttu pärast aluse neljatunnist purjetamist.
“See on väga armas, et tehakse ka selliseid hullumeelse marsruudiga regatte, kus ikka annab navigeerida,” ütles Nõgisto, pidades silmas folkbootidele tehtud keerulist rada.
“Trass oli tegelikult väga hästi paigas, sest ükski võistlusklass ei hakanud teist segama,” jagas Tiit Pruuli kiidusõnu.
Paatkonnal tekkis ka ootamatuid tehnilisi takistusi – eelmisel päeval lagunes paadi leitvaagen, mis aitab soodi tõmbenurka muuta. Abi leiti õnneks kohe Kärdla sadamast, kus purjetamise jaoks hädavajalik detail öösel ära parandati.
“Siit ka suur tunnustus kohalikele hiiu meestele, ilma nende abita ei oleks me täna stardis olnud,” nentis Nõgisto ja kiitis ka sadamat. “Mulle ikka kohutavalt meeldib Kärdla sadam, et see on nii korralik ja kaasaegne, et ei tehtud seda kuidagi poolikult või lohakalt.”
Püüdlevad tippu
Kuna võistlustel osaledes ei tohi laeva kuidagi ümber ehitada ega mingeid tehnilisi seadmeid lisada on tihti määravaks just meeskonnaliikmete osavus ja täpsus. “Siin on kõik ikka ainult soodimehe kunst ja kapteni kavalus,” võttis Nõgisto võiduargumendid kokku.
Purjetamist võetakse täie tõsidusega, kaotamata seejuures siiski sõbralikku ja muhedat õhkkonda. “Muidugi me tahame võita,” on Nõgisto kindel. “Muinasjutukuninga meeskond annab endast parima, et regativõit tuleks just meile.”
Pruuli sõnul Nõgisto meeskond tavaliselt vähemaga ei lepigi: “Jaanusega koos tuleb alati maksimumi peale välja minna. Täna sõidu ajal kui mina korraks telefoni vaatasin, ütles ta, et maailmas pole tähtsamat asja kui purjetamine.”
“Mulle meeldib, kui inimesed midagi tehes täielikult sellele pühenduvad. Ilma missiooni ja sihita ei ole minu jaoks piisavalt põnevust,” lisas kapten Nõgisto.
Nädala pärast on Muinasjutukuninga meeskond juba Soomes, et osaleda folkbootide MMil. See toimub tavalise rajasõiduna, mis on seda tüüpi purjekate jaoks palju sobilikum, kui pikal regatil sõitmine.
Asjaarmastajate alus
Folkboot-tüüpi alused on välja töötatud aastal 1942 Rootsis eesmärgiga luua üks odavam ja kergesti juhitav purjekas. “See võistlusklass tõestab, et purjetamine ei ole ainult mingi rikkurite spordiala, igaüks saab sellega hakkama,” selgitas Nõgisto.
Viis aastat tagasi tõi Mikk Köösel selle võistlusklassi ka Muhu väina regatile ja nüüd muutub see iga aastaga järjest populaarsemaks. Näiteks tänavu osales rekordiliselt palju, 15 folkbooti. Ka Muinasjutukuninga meeskond soetas oma purjeka alles mullu.
Oma lihtsuse tõttu on folkboot tänapäevalgi väga populaarne asjaarmastajate seas. “Tavaliselt tulevadki uued tegijad purjetamisse just selle võistlusklassi kaudu,” lisas Pruuli. Samas võistleb selles klassis palju kogenud meresõitjaid, kelle kohta Pruuli ütleb, et need on tõelised oma ala profid, nagu näiteks kapten Jaanus Nõgisto.
