Connect with us

Uudised

Hiidlased ja suveräänsusdeklaratsioon

Filmiarhiiv
Jõulunädalal tähistas oma 75. aasta juubelisünnipäeva üks tore Hiiu naine, Vilma Paat Puliste külast.
Meenutagem aastat 1988. Eesti NSV ülemnõukogu valimistel oli kolhoosi tubli loomakasvatuse eesrindlane Vilma Paat igati sobiv kandidaat. Ja nii oligi see hiidlanna üks nende seast, kes osales 16. novembril Toompeal alanud Eesti NSV ülemnõukogu 11. koosseisu erakorralise 8. istungjärgu töös ning hääletas suveräänsusdeklaratsiooni poolt.
“Kas see kahekümne viie aasta tagune sündmus on sul ikka meeles?” kõnetasin Vilmat.
“Meeles ikka. Oli väga huvitav. Aga midagi konkreetset kahjuks enam meelde ei tule, palju aega on mööda läinud,” jäi kunagine rahvasaadik napisõnaliseks.
Paadi pere on elanud töökat elu, lapsed ellu saatnud. Isiklikus plaanis oli mul au 1958. aastal pruutpaar Vilma Kiin ja Otto Paat autoga registreerimisele sõidutada. Ja korrata seda sõitu pool sajandist hiljem, aastal 2008 Paadi-paari kuldpulmade puhul.
Teine hiidlaste saadik sellel ülemnõukogu istungjärgul oli nüüd juba meie hulgast lahkunud Hillar Eller, kes oli tollal Hiiumaa parteikomitee esimene sekretär, kuulus seaduseelnõude komisjoni, oli otseselt tegev erakorralise istungjärgu dokumentide ettevalmistamisega ja tegutses häältelugemiskomisjonis. Hiljem valiti Eller ülemnõukogu seaduseelnõude komisjoni esimeheks.
Kolmas hiidlane, kes istungjärgul lausa esimene mees, oli loomulikult suure populaarsuse võitnud ja istungjärgu juhatajaks valitud Vaino Väljas.
Hiljutises ETV saatesarjas, kus meenutati 25 aasta taguseid sündmusi, nenditi taas, et toonastel meie tippjuhtidel Arnold Rüütlil ja Vaino Väljasel oli kanda tohutu vastutus sündmuste arenemisel ja suunamisel. Ühelt poolt olla piksevardaks Moskvas, teisalt siin julgelt ja karisid vältides edasi minna.
Väljas ise on kirjutanud: “Suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtmine meie ülemnõukogus oli vapustavamaid hetki minu elus… Mulle oli Toompealt allatulek tol päeval elu ülevamaid hetki.”
Meenub seik pärast istungjärgu lõppu, mil Vaino Väljas oli kohe Hiiumaale tõtanud, kuid Tallinnas oli vaja kiiret otsust deklaratsiooni avaldamiseks Rahva Hääles. Kui Väljasega ühendust ei saadud, helistati Tallinnast minule kui ajakirjanikule ja teadaolevalt Väljase koolivennale. Sain kiirkorralduse otsida kas saare pealt või selle alt üles Väljas, et ta kiiresti Tallinnaga ühendust võtaks.
Leidsin heatujulise koolivenna Kärdla kultuurimajast. Väljas tegi vajalikud korraldused ja asi sai korda. Nii sain minagi deklaratsiooni õigeaegsele kehtimapanekule kaasa aidata.
2006. aastal, Vaino Väljase 75. sünnipäeva aegu ilmus trükist Enn Anupõllu raamat “Ühe elu pöörud”. Raamatus heidab mitukümmend tuntud inimest kodu- ja välismaalt pilgu diplomaadi ja poliitiku Vaino Väljase tegevusele. Näiteks ütleb Eri Klas, et just tarkus ja elav suhtlemisvõime ning veenmisoskus avas Väljasele uksed ka kõige keerulisemas poliitilises olukorras. Ta ei trüginud kõrgele positsioonile tagasi. “Austan kõrgelt seda meest ja tema perekonda. Ta on mulle jäänud ausa riigimehe ja rahvajuhi üheks etaloniks,” on Eri Klas veendunud.
Paari lehekülje jagu on raamatus ruumi antud ka minule kui Vaino Väljase koolivennale Kärdla keskkoolist. Rõhutan, et isiklikult oli ja on kõige südamelähedasem see Väljas, kes Eesti taasiseseisvumise aastail tribüünidel seisis ja oma diplomaatlikke oskusi meisterlikult kasutades sündmusi meile soovitud suunas arendada aitas. Lisanud olen kodukeelse muheda “läkituse”, mis raamatu tagakaanele raiutud.
Möödas on pikad pühad jõulude ja aastavahetusega. See oli tore meenutuste ja sõprade tervitamise aeg. Võib ette kujutada, kui palju sõpru ja võitluskaaslasi on laias ilmas selsamal kuulsal hiidlasel Vaino Väljasel. Aga tema, juba kõvasti üle 80 aasta mees paneb prillid ette, otsib telefoniraamatust numbrit, helistab mitu korda, kuni kõne vastu võetakse ja lausub erksal häälel: “No tere Valter, hea kooliveli. Häid pühi sulle!”
“Aitäh sulle, Vaino, ja su perele. Head algavat 2014. aastat!”
VALTER VOOLE

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Uudised

Seoses reisiparvlaev Soela korralise peamasinate hooldusega teenindab 1. aprillist Sõru-Triigi liini asenduslaev Reet. Reisiparvlaev Reet on liinil eeldatavasti aprilli lõpuni.