erakogu Hoolimata sellest, et Hiiumaal käib viimastel aastatel väga aktiivne metsaraie ja üha enam riivavad silma lageraielangid, on Euroopa trend Eesti erametsaliidu andmeil hoopis vastupidine – metsasus kasvab.
Ka Eestis on viimase 25 aasta jooksul metsasus ehk metsa osatähtsus maismaal kasvanud Saaremaa ja Hiiumaa pindalade võrra. Statistikaameti mulluse info kohaselt oli üle poole Eesti pindalast metsaga kaetud.
Statistikaameti peaanalüütiku Mihkel Servinski sõnul on peamisi metsaga seotud küsimusi, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju. “Kui 1927. aastal oli Eestis metsamaa pindala 945 883 hektarit ja see moodustas 20,5 protsenti riigi üldpindalast, siis 2016. aastal oli metsamaa pindala Eestis 2,3 miljonit hektarit ja see moodustas riigi pindalast veidi rohkem kui poole ehk 51 protsenti,” rääkis peaanalüütik.
Suur osa Euroopa metsadest on inimeste poolt majandatud eesmärgiga toota puidust paberit, ehituspuitu või energiat. Selleks, et tagada piisava ressursi olemasolu, istutatakse iga langetatud puu asemele mitu uut.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on metsa- ja puidusektor üks väheseid sektoreid, mis suudab efektiivselt panustada kliimaprobleemidega võitlemisse. “Põhjusel, et õhust seovad aktiivselt süsinikku just noored kasvavad puud, on oluline, et Eesti metsaomanikud oma metsi aktiivselt, jätkusuutlikult ja teadmistepõhiselt majandaksid,” ütles ta.
Eelmaa rõhutab, et kuigi saame metsakasvatusse panustades oma metsade süsinikusidumist tublisti tõsta, on maailma mastaabis väga suureks probleemiks hoopis metsade raadamine. Palmiõli, veiseliha, soja ja paberi tootmiseks, aga ka taristute rajamiseks ja linnade laiendamiseks raadatakse igal aastal miljonites hektarites metsa.
Ando Eelmaa nendib, et väikese riigina on meil maailma muutvaid otsuseid teha keeruline. “Küll aga saame Eestis ja Euroopas seista selle eest, et meie metsade pindala püsiks stabiilne või suureneks, et meie metsad oleks hea tervise juures ja seoks aktiivselt süsinikku. Samuti selle eest, et meie metsadest pärit puit leiaks targa kasutuse,” loetleb ta kohalikke võimalusi kliimamuutuste leevendamiseks.
