Neljapäeva õhtul kella poole kümne paiku jõudis Hiiumaa ja Saaremaa lähistele äike, mis püsis saarte kohal peaaegu südaööni, kokku tund ja üksteist minutit. Riigi ilmateenistuse andmetel oli äikeselööke selle aja jooksul suhteliselt vähe, kokku 19.
Keskkonnaagentuuri kommunikatsiooni peaspetsialist Valdo Jahilo ütles, et välgudetektoritelt saadud info näitas, et tegu oli pilv-maa tüüpi välgulöökidega.
“Pilv-maa-tüüpi välk on ohtlikum kui pilvedevahelised või pilvedesisesed välgud, kuna nii püsib võimalus, et välk võib kusagile sisse lüüa,” selgitas Jahilo. “Tavaliselt on ühe pilv-maa tüüpi välgu elueaks 0,2 sekundit ja selle ajaga vahetatakse kuni 30 impulssi, mis tähendab, et nii palju kordi käib laeng maa ja taeva vahet.”
Jahilo ütles, et varakevadist äikest esineb ikka ja otseselt ei ole selles midagi erakordset: “Äike tõmbas endale rohkem tähelepanu võibolla seepärast, et oli sel aastal esmakordne,” pakkus ta.
Eraldi statistikat saarte kohta ilmateenistusel ei ole, aga kui võtta üle Eesti, siis paljude aastate keskmisena esineb aprillis äikest ühel-kahel päeval. “Aprillikuu äike moodustab kogu aasta välkudest 0,27 protsenti, mis on väga väike osa igaaastastest äikestest,” rääkis Jahilo.
Küsimusele, kas varajase äikese põhjal võiks öelda midagi saabuva suve ilmade kohta, vastas Jahilo eitavalt: “Äikese tekkimine on puhtalt õhumasside liikumine ja temperatuuride kõikumine ning tegu on lühiajaliste muutustega, mis pikaajaliste prognoosidega ei seostu.”
KATI KUKK
