Kodanikualgatuse korras 2000. aastal asutatud ühinguga Eesti Naabrivalve on liitunud üle 500 naabrivalve piirkonna. Hiiumaal ei ole seni naabrivalve piirkondi moodustatud, kuigi see on esmane ja odavaim viis muuta oma kodupiirkond turvalisemaks.
Oktoobrikuu uudis on, et luuakse Euroopa Naabrivalve katusorganisatsioon
19 liikmesriigi osavõtul. Leping allkirjastatakse kuu lõpupoole Viinis, osaleb ka MTÜ Eesti Naabrivalve juhatuse esimees Tarmo Vaik.
Ühtsuses peitub jõud
Kui linna- või vallakodanik leiab vajakajäämisi teda ümbritsevas ega suuda üksinda probleeme lahendada, on tihti abi naabrivalvest. Võib tuua näite väikelinnast, kus inimeste rahu häirisid öösiti mürisevad mootorrattad ja rollerid. Ühe inimese keelamist ei pandud millekski. Kui aga piirkonnas moodustati Naabrivalve ja tänu nende taotlustele paigaldati tänavale nn lamavad politseinikud oli probleem lahendatud.
Naabrivalve liikumine soodustab naabritevahelist suhtlemist ja korra hoidmist.
Naabrivalve liikmete arvates on kurikaelte ohjeldamisel suur kasu ainuüksi naabrivalve infotahvlite paigaldamisest.
Maakohtades muutub aina populaarsemaks nn rahva omakaitse, kus moodustatakse kogukonnasisene valve ka öiseks ajaks ja käiakse koos piirkonnas patrullimas.
Naabrivalve tegevusest on mõnel pool välja kujunenud ka klubiline tegevus. Tallinnas Lasnamäel on saanud tavaks korraldada oma sektori piires kord aastas koristuspäev.
Ühise tegutsemise ja koostöövorme on mitmeid. Naabrivalve on korraldanud maakondades ja valdades infopäevi, kus osalejatega vestlevad ja annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja naabrivalve esindajad. Populaarseks on saanud maakondade ohutuspäevad, kus kohal ka Naabrivalve esindajad.
Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida turvalisuskoolitusi naabrivalve liikmetele.
Naabrivalve on korraldanud mitmeid konkursse. Näiteks edukama naabrivalve sektori konkurss, kus sektoritevanemate igaaastaste aruannete alusel selgitatakse välja parim sektor. Konkursivõitjatele on välja pandud väärtuslikud auhinnad.
Eesti Naabrivalvel on sõlmitud lepingud mitmete elukeskkonna turvalisust suurendavate firmadega (nt turva-, luku-, uste-, akna-, kindlustusfirmadega jne) luues oma liikmeskonnale soodsamaid võimalusi turvalisusteenuste saamiseks.
Häirenupu teenus
Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes õnnetuse korral võivad jääda hätta abi kutsumisega.
Ehkki paljud üksi elavad eakad või puuetega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on kaelas või randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teadaandmiseks piisab nupulevajutusest ning appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik-tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast.
Inimese koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest. Lisaks paigaldatakse koju tulekustuti. Terviserikke või õnnetuse/tulekahju korral piisab ühest nupulevajutusest ja abivaja-
jale rutatakse appi. Eriti sobib see maapiirkondades üksi elavatele inimestele. Tänu suitsuandurile jõuab tuletõrjehäire vabatahtlikuni ka siis, kui eakas abivajaja ise ei ole suuteline nupule vajutama.
Häirenupu teenus täiendab kohalikus valla või linna sotsiaalteenuste valikut. Eesti Naabrivalve on juba sõlminud mitmete valdadega sellesisulise koostöölepingu.Teenuse tasu on 12 eurot kuus. Tihti võtavad kulud oma kanda teenusevajaja lapsed või kokkuleppena tasub osa sellest kohalik omavalitsus.
Häirenupu teenuse väljatöötamisel oli suuresti abiks sihtasutus Eesti Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Teenuse kohta saab rohkem lugeda teenuse kodulehelt: häirenupp.naabrivalve.ee
Märka ja hooli!
Kodust ära olles tuleb paluda naabrit majapidamisel silm peal hoida. Vajaduse korral tuleb paluda tühjendada oma postkast. Pungil täis postkast annab kurikaeltele vajaliku info ja soodustab sissemurdmist.
Aktuaalne on see sügis-talvisel ajal suvitusrajoonides, kus püsielanikke jääb väheks. Siis hoitakse silma peal ka naabrite tühjadel suvemajadel. Sel suvel ongi rohkem uusi naabrivalve sektoreid tekkinud suvitusrajoonidesse.
Lisaks signalisatsioonile annavad väga hea tulemuse aegrežiimil töötavad lülitid, mis panevad inimeste äraolles tööle raadio, valgustid ja muud seadmed. Samuti on pimedal ajal liikumisanduritega valgustid. Elektrit kulub küll rohkem, aga see tasub end ära.
Sagedased on juhtumid, kui korteri või maja ukse taha tulevad võõrad ja püüavad mingil ettekäändel sisse tulla. Igal sisselaskmist taotleval inimesel peab olema kaasas töötõend pildi ja asutuse nimega. Ohu korral tuleb kutsuda politsei.
Kuidas naabrivalve liikumisega ühineda
– kogunege koosolekule ja arutage naabritega, kas olete valmis koostöös oma kodupiirkonna turvalisust tõstma;
– kui saavutate kokkuleppe, tuleb valida liitujate seast vanem, kes kogub kontakt-
andmed ja allkirjastab sektorilepingu. Liituda saab ka hiljem, kui kohe ei ole võimalik end nimekirja kanda. Naabrivalve valmistab ette koostöölepingu ja sektoris kasutatavad materjalid.
Naabrivalvega liitumise tasu on 1 euro liituja kohta ja aastamaks samuti 1 euro. Piirkonnas asuvate juriidiliste isikute liitumine maksam 10 eurot ja aastamaks on
10 eurot.
Infot ja abi naabrivalve sektori loomiseks saab naabrivalve kodulehelt.
Mõtle juba täna, kuidas te ise üheskoos naabritega saate kodu ja koduümbrust turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja “tere” naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate.
Jüri Siim
MTÜ Eesti Naabrivalve
maakondlik arendusjuht
