Eesti majanduses jätkuvad head ajad

Esimeses kvartalis Eesti majanduskasv kiirenes 4,5 protsendini. Sissetulekute ja eratarbimise kasvu­tempo aeglustus ning investeeringute kasv kiirenes. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majandus endiselt heas tasakaalus.
Üleilmne majanduskasv ja selle tulevikuootused on viimase aasta jooksul muutunud varasemast tagasihoidlikumaks. Vaatamata juba aasta aega nõrgenevale majanduskonjunktuurile, on Eesti kaubandus­partnerite kasvutempod aeglustunud vaid veidi ja Eesti majandus­kasv on viimased neli kvartalit koguni kiirenenud. Seekordne kiire kasv üllatas siiski vaid natukene ja kasvu oluline aeglustumine jääb prognooside kohaselt teise poolaastasse.
Palgatulu kasv oli aasta algul endiselt kiire, kuid langes alla 10 protsendi, samas kui kasumite kasv jäi 6 protsendi alla. Tööjõu osakaalu suurenemine lisandväärtuses tekitas ärevust aastatel
2013–2016, kuid see trend murdus 2017. aastal. Eelmise aasta lõpust alates on kasumite kasv palgatulule taas alla jäänud. Kasumid vähenesid seekord oluliselt ehituses ja majutuses-toitlustuses, kus hooajalistel põhjustel esimene kvartal on alati keeruline. Kuna ehitussektori paremad ajad võivad selleks korraks olla möödas, siis on ehituse kasumid surve all ilmselt ka lähitulevikus.
Vaatamata kiirele palga­kasvule aeglustus era­tarbimise kasv esimeses kvartalis oluliselt, mida võib osaliselt seletada lihavõttepühade nihkumisega teise kvartalisse sellel aastal, kui eelmisel aastal jäid pühad esimesse kvartalisse. Suure trendina on inimeste tarbimis­käitumine olnud kriisieelsega võrreldes väga konservatiivne ehk tarbimis­kulutuste kasv on jäänud sissetulekute kasvule selgelt alla. Ka esimeses kvartalis elanike laenukoormus vähenes ja hoiuste kasv ületas sissetulekute kasvu.
Kasumite tagasihoidliku kasvu taustal osutus ettevõtete investeeringute kasv sarnaselt eelmise aasta lõpuga kiireks. Investeeriti nii transpordi­vahenditesse kui ka masinatesse ja investeeringuid kasvatasid pea kõik tegevusalad, eriti aga kaubandus, veondus-laondus ja töötlev tööstus. Euroopa majanduse jahtumise taustal võib see viidata tööjõu­puuduse kompenseerimisele parema tehnikaga.  Elanike eluasemeinvesteeringute jõulise kasvu taga olid suures osas ilmselt remondi- ja rekonstrueerimistööd, kuna maa-ameti andmetel uute eluasemete ost ruutmeetrite arvestuses aasta­tagusega võrreldes isegi vähenes. Valitsus­sektori investeeringute langust võib seletada kõrge baastasemega aasta tagasi.
Kiire majanduskasv ja madalale langenud töötus ei ole endaga kaasa toonud olulisi tasakaalustamatusi kiire laenu­kasvu, ülemäärase hinna­tõusu ja ekspordi-impordi bilansi halvenemise näol. Võib ka olla, et analüütikud on Eesti majandus­arengu potentsiaali alahinnanud ja kiire kasvu ruumi on ka edaspidi, kui väliskeskkond seda vähegi soosib. Tervikuna vaadates on nii tarbijad kui ka ettevõtjad käitunud väga ettevaatlikult ja eelmise suure kriisi kogemuse valguses keerulisemateks aegadeks valmistunud, mistõttu majanduse sisemised riskid on madalad. Viimane kriis oma sügavuses ja pikkuses oli siiski erakordne ja sellisel kujul lähiajal ilmselt korduda ei saa. Mälestus sellest aitab aga majandust paremini tasa­kaalus hoida.

Madis Aben
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik