Kõige rohkem on eesti keelt emakeelena kõnelejaid Hiiumaal ja Saaremaal – kummalgi saarel üle 98% elanikest. Harjumaal kõneleb eesti keelt emakeelena 58% elanikest. Kõige väiksem on eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus Ida-Virumaal (14%).
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada.
Eesti elanikud rääkisid kokku 231 eri emakeelt. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul on Eesti elanike räägitavate emakeelte arv viimastel aastatel suurenenud. Ta tõi võrdluse 2018. aasta alguse seisuga, kui Eesti elanikud rääkisid 211 emakeelt. “See tähendab, et kahe aastaga on lisandunud koguni 20 uut keelt,” ütles Maasing.
Eesti elanike teine sagedam emakeel on vene keel, mida kõneles eelmise aasta alguse seisuga 382 155 elanikku.
2,8% eestimaalastest kõneles emakeelena teisi keeli. Eesti ja vene keele järel on suuruselt järgmise kõnelejate arvuga emakeeled ukraina (9510), soome (3918), inglise (2462), läti (2100) ja saksa keel (1514).
Eestis emakeelena räägitavatest keeltest koguni 68 on sellised, mida räägib vaid üks inimene. Kahe kõnelejaga emakeeli on 18 ja kolme kõnelejaga keeli kümme.
Iga inimene saab oma emakeele märkida ise rahvastikuregistris oleval lehel “Minu andmed”.
