Tere jälle! Mina olen ikka Bobik, arvamusliider. Täna tahaksin natuke vananemisest kirjutada. Paistab, et mõnele inimesele teevad vananemise juures kõige suuremat muret kortsud. Siis nad lasevad näonaha kukla peale kokku tõmmata, nii et pärast on suu kõrvuni. Veel lastakse igasugu mõttetuid süste teha ja endale võõrkehi keresse toppida. Noh, ega need kedagi nooremaks tee. Ennemini mõjuvad naeruväärselt. Nojah, ja mõni inimene alustab nende kunstvärkidega juba päris noorelt, ikka sellepärast, et vananedes endiselt noor välja näha. Teinekord võivad tulemused olla palju koledamad kui kortsud.
Minul kortse ei ole. Võib-olla karvakasuka all mõni on, aga need ei paista välja. Vananemise juures on palju hullem see, kui tervis käest ära läheb. Mul on hakanud liigesed natuke naksuma ja ragisema. Tahaksin ikka rohkem soojas olla, eriti niiskete ilmadega. Noh, rohtusid ma esialgu veel võtma ei pea, kuigi olen kuulnud, et koertel on ka igasuguseid haigusi ja tulebki kogu aeg ravimeid süüa.
Tervisehädade rohitsemine on tavaliselt üsna kallis ka. Ja kui siis ühel päeval enam ise liikuma ei pääse, on asi veel karmim. Minul seda muret veel ei ole. Õues jooksen ikka päris kabedalt, käpad liiguvad kärmelt, eriti kui on, keda taga ajada. Ainuke asi, mis takistab, on rihm.
Üks inglasest teadlane arvab, et õige elustiili ja toiduvalikuga saavad inimesed vananemist aeglustada ja elada koguni tuhandeaastaseks. Toiduvaliku jutuga olen nõus, aga kui kõik elaksid tuhat aastat, siis jääks ju lõpuks maakera peal ruumi väheks. Noh, ma tahaksin sellelt teadlaselt muidugi küsida, kui vanaks siis koerad võiksid elada.
Inimene ütles nüüd, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem kirjutan. Lisas veel, et minust on saanud täitsa krahv Omaan. Ma panin selle juba kirja, aga inimene parandas, et mitte krahv Omaan, vaid grafomaan, noh, selline tegelane, kes liiga palju kirjutab.
Bobik
arvamusliider ja gerontoloog
