Tere üle tüki aja!
Bobik jälle siin. Pühad läbi ja hing sees. Pauke kõlas küll nii, et vähe polnud. Taevas lasti täitsa auklikuks.
Kõigepealt tahan tänada ja tervitada Bettit, kes mulle 4. jaanuari Hiiu Lehes nii kenasti toetust avaldas ja ka uusi mõtteid tekitas.
Betti, äkki saaksime millalgi kokku? Oleks huvitav tutvust teha. Ajaksime natuke koertejuttu ja arutaksime neid maailma asju ja, noh, võib-olla veel midagi…
Aga tegelikult tahtsin täna toitumisest kirjutada. Ma ei saa küll öelda, et oleksin pühade ajal ennast lausa jämedaks õginud, aga eks see va režiim läks ikka natuke käest ära. Mulle hakkas tunduma, et minust on saanud veekaan. Noh, larpisin nii palju vett. Inimene jälle sai aru, et ma olen nüüd vegan, ja ütles, et siis ma ei tohiks üldse enam liha-, kala- ega piimatoite süüa. Eks arusaamatusi tuleb ikka ette, aga selle klaarisime kohe ära.
Tegelikult mulle mõned taimsed toidud täitsa meeldivad. Näiteks pudrud, eriti tatrapuder. Aga eks see on muidugi maitsvam siis, kui sinna on veidi lihaollust pandud. Ja pisut võid kah. Suppe söön samuti hea meelega, isegi siis, kui liha sees ei ole. Pühade ajal sõin poolkogemata isegi natuke hautatud kapsast, aga noh, seal oli ikka liha ka. Teinekord suvel limpsin metsas mustikaid. Need teevad kõhu korda. Porgandit on vahetevahel täitsa mõnus närida. Tervislik ka.
Inimeste magustoite ma ei taha. Minu Inimene ei ole ise ka väga maias, vahel sööb šokolaadi, aga ta ütleb, et koertele ei tohi seda anda. Mul on oma maiused, mida Minu Inimene mulle ostab, kui ma hea koer olen.
Aga kui igasuguseid toitumisalaseid kirjatöid lugeda, siis tuleb vahel hirm peale. See ei ole enam tervislik. Näiteks selline pealkiri Toidutare kodulehel: “Kuidas suguvõsa jõululaual end vaimsest ja füüsilisest pankrotist päästa”. Ma hakkasin värisema ja isegi Minu Inimesel võttis olemise jahedaks. Mina küsiksin, kuidas ennast üldse jõululaualt päästa, kui ablas suguselts ümberringi ootab, millal saaks sulle kahvlid ja hambad sisse lüüa, ole sa siis koer või inimene.
Mulle meeldib tegelikult rohkem jõululaua all olla, siis pudeneb ikka mulle kah midagi. Peaasi, et seda pankrotti seal ei ole, see sööb ju minu eest kõik ära. Mulle rotid ei meeldi.
Ja mingis netiartiklis oli kirjas, mida kõike pühadest üle jäänud lihast teha saab. Ma ei tea, mitu looma selleks oli ära tapetud, et liha nii palju üle jäi. Meie peres ei jäänud küll midagi järele. Tuli nagu puudugi. Ja veel soovitati samas artiklis kodust tänavatoitu. Mina ei tea, mis see on. Kodune toit on ju ikka kodune toit. Ja Minu Inimene ei luba mul tänavalt midagi suhu ampsida, siis saan kohe riielda. Aga lõpetuseks ütlen, et põhiline on süüa mõõdukalt ja seda, mida kere nõuab.
Bobik
arvamusliider ja nüüd ka toitumisnõustaja