Tere aga jälle. Arvamusliider Bobik üle tüki aja jälle siin. Ma tegelikult juba kirjutasin sel teemal Õhtulehe netiväljaandele paar kommentaari. Muidugi teise nime all. Ega mina siis rumalam pole kui mõni noorpoliitik.
Nojah, mainin ainult sellepärast, et ei arvataks, nagu ma oleksin kellegi ideid varastanud. Tavaliselt ma ei viitsi kommenteerida ja Minu Inimene ei luba ka, aga mõnikord lihtsalt tundub, et on vaja. Ja ma ei varasta ka. Laua pealt teinekord midagi võtaksin, aga ei saa kätte, liiga väike olen.
Nojah, mulle tuli ühel kenal päeval selline mõte, et meil on mingid kiirministrid. Üks tuleb, teine läheb. Siuh ja viuh. Ei jõua ühega ära harjuda, kui juba järgmine paigas. Ei tea, kas väikesel Eestil neid va ministreid üldse nii palju vaja oleks. Sehkendavad seal, unustavad mõne valdkonna üldse ära, pärast vaja jälle klaarida.
Ja siis tuli kiirministritega seoses muidugi meelde ka rätsepmeister Kiir. Jorh, noh. Temast ei saanud põllumeest, mõisavalitsejat ammugi mitte, aga minister võiks temast tänapäeval saada küll. Käis seal Venemaal ära, varastati paljaks, isegi ihupesu läks kaduma, spatsiirtokist rääkimata. Aga lõpuks, näe, sai endale kaks naist korraga. Noh, kas selline saavutus siis ei vääri ministrikohta?
Eriti palju kära on olnud selle ideeministri ümber. Inimene parandas, et mitte idee, vaid ii-tee. Mis vahet seal on? Võiks olla ka ideeminister, noh, selline, kes toodab ideid. Minul näiteks ideid on, võiksin kandideerida. Oli kunagi üks vana karikatuur tekstiga “Tere trastu, kas teil ehk ministrit vaja läheks?” Ministritel on ju need nõunikud ja muud asjapulgad, kes töö ära teevad, kui teevad. Mina lesiksin ja mõtleksin maailma asjade peale. Isegi kui ma ainult ühe päeva minister oleksin, võiksin lahkumishüvitist nõuda. Sellest elaksin koos Oma Inimesega terve aasta.
Bobik
arvamusliider ja tulevane ideeminister
