repro Mõtlen (mõtleme) siin sinu peale kogu aeg. Et kuidas sul see talvitamine kulgeb ja kuidas tervis on ja üldse. Hea, et sul on nüüd soe tuba ilma ise vaeva nägemata ja lahke pererahvas ka. Kas päkapikud käivad?
Natuke aega tagasi helistas Koit (Randus). Ta oli just tulnud Sinu Nukuteatrist esietenduselt ja oli täitsa sillas: kõik oli olnud “väga viis”, nagu noored ütlevad.
Siis mõtlesingi, et pean sellest Sulle kirjutama. Siis mõtlesin veel natukene ja mõtlesin, et teen seda ajalehe kaudu, et teised inimesed ka teaksid, mida nukuteatris tehakse ja kuhu ise või lastega minna. Ega Sa pahandu mu teguviisist? Nüüd siis asja juurde.
Tükk on täitsa uus Eesti algupärand. Vähe sellest – see on Hiiu algupärand, mille kirjutanud Mattias Hiiumaal ehk Mati Lepna. Koit ei mäletanud pealkirja. Ütles, et midagi nagu “Kollid kuurist välja!”. Siis küsisin Kersti (Ojasalu) käest üle. Naeris ja ütles, et see on isegi vahvam kui autori pandud “Kollid tahavad välja”.
Sinu nukud on viimseni elus ja hoitud, osa mängib selles tükis ka. Ainult kollid valmistas Lii Runtal. Kasetohust. Kokku on kümme tegelast: päkapikud, kollid ja viimaks tuleb Tõuk. Koidu jutu järgi on see selline ideaal-tükk, mille vaatemängulisus, kollide ja päkapikkude omavaheline kraaklemine ning viimaks Tõugu ilmumine, on muinasjutt lastele, aga sisu (Eesti tänased poliitilised mängud) täiskasvanutele. Koit ütles, et see on lausa väga hästi kirjutatud.
Nagu nukuteatris ikka, teevad kõik näitlejad mitut rolli. Need tegijad on Rita Altmets, Kersti, Heli Tuisk ja autor Mattias ise ka.
Reedel (s.o siis juba täna, kui Sina seda kirja loed!) lähen ja vaatan ka ära – etendus on mulle sobival ajal, kell 12 päeval. Eks siis kirjutan Sulle juba i s i k l i k k e muljeid.
Kristjan (Arunurm) mängis oma trupiga käsitöölaadal ja Soera talus oma “Ärni äpardusi”. Kristjani stuudiotrupis käib kümme kuuendate ja Kersti omas samuti kümme kolmandate-neljandate klasside õpilast. Nii et Sinu algatus elab ja öitseb! Kersti käib end täiendamas Tallinnas Maret Oomeri draamakursustel ja töös lastega kasutab hiidlasest draamaõpetaja Ivika Heina (sünd Hõbessaar) draamaraamatut. (Küll nüüd sai ühte lausesse palju “draamat”!)
Kõik Su nukud on elus ja terved ja mõned käivad isegi “tööl”. Sinu tehtud ja enne Su talvitumaminemist mulle kingitud Haldjas, kes elas ning mängis “Okasroosikeses”, valvab truult postkaardinäitust selle aasta lõpuni. Sinu Lutheri-vabriku toolil minu köögis on paljud istutud: Ave vita!s esinejatest selle kuu algul Jaanus Rohumaa ja Üllar Saaremäe, viimati, neljapäeval nädal tagasi, Hardi Volmer ja 21. jaanuaril saab sellel istuma ja teed jooma Mai Murdmaa. Omadest rääkimata: iga päev istub siin keegi. Nii oledki kaudselt mul pidevalt silma all.
Kõik meie siin Kärdla linnas ja kaugemalgi tervitame Sind, soovime vilkaid päkapikke ja jõukat jõuluvana.
Peagi näeme, sest pärast jõulu hakkab päev pikenema ja kaugel see kevadki enam on!
Ikka Sinu
ave a.
