Minult on viimastel nädalatel, pärast 31. augustil Laukal toimunud rahvakoosolekut palju küsitud n-ö asjade seisu kohta. Kuna järgmisel nädalal möödub rahvakoosolekust juba kuu, on viimane aeg selgitusteks.
Rahvakoosoleku kokkukutsumiseni Loode-Hiiumaa külade seltsi algatusel viis vallavalitsuse ja eriti vallavanema jõhker käitumine Lauka põhikooli ja selle direktori suhtes.
Ühest küljest rünnati kooli kui kogukonna keskust võtetega, mis kindlasti ei sobi 21. sajandi demokraatlikku ühiskonda. Teisest küljest oli valla asutuste liitmisest alguse saanud ja koolini jõudnud protsess tekitanud liialt teadmatust ja ebakindlust vallakodanikes. Eriti seetõttu, et protsess ei olnud kuidagi kooskõlas Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemislepinguga, tehtud otsused ei olnud läbipaistvad ja vallavalitsuse poolne kommunikatsioon puudus täielikult.
Rahvakoosoleku eesmärk oli seda protsessi pidurdada ja, kui vaadata volikogu koalitsiooni 4. septembri avalikku pöördumist, koosolek oma eesmärgi ka täitis. See, et koalitsioon kiiresti rahvaalgatusele reageeris, väärib tunnustust.
Lauka kooli liitmine Kärdla kooliga on peatatud ja kooli direktor jätkab oma tööd. Ehkki vallavalitsuse korraldused, mis puudutavad tagasiastutud samme, on jätkuvalt juriidiliselt ebakorrektsed.
Vallavanem toimunu eest isiklikku vastutust võtnud ei ole. Oma otsuseid ja tegusid on ta põhjendanud valla arengukavaga ja volikogu otsustega. Sellele demagoogilisele valele juhtisin tähelepanu ka Lauka rahvakoosolekul. Hiiu valla arengukava tekkelugu vajaks pikemat selgitust, aga volikogu otsus koolide ühendamise kohta lihtsalt puudub. Olemasolevas arengukavas aga on vaid üks üldsõnaline punkt Hiiu valla põhikooli loomisest 2016. aastal.
11. septembriks esitasime oma muudatusettepanekud valla arengukavasse ka Loode-Hiiumaa külade seltsi poolt koostöös Kõpu piirkonna külaarendusseltsiga Valguskiir. Need muudatused puudutasid peamiselt valitsemist ja kodanikuühiskonda, aga vastavalt Laukal tehtud pöördumisele ka kooli iseseisva asutusena jätkamist. Põhirõhk tehtud ettepanekutes on vallajuhtimise avatumaks ja kaasavamaks muutmisel.
Valla olemasolevas arengukavas on valla juhtimisele ja kodanikuühiskonnale pühendatud punkt võrreldes endise Kõrgessaare valla arengukavaga üsna õhuke. Selle arengukava valdkonna eest vastutas vallavanem Georg Linkov isiklikult. Tema ülesandeks oli vastavalt vallavalitsuse otsusele valitsemise, välispoliitika, mainekujunduse, kaasamise, ja koostöö teemarühma juhtimine. Kaasamisest siinkohal pole mõtet rääkida, sest ühtegi külaseltsi kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna esindajana sellesse töörühma ei kaasatud.
Koalitsioon lubas oma 4. septembri avalduses muuhulgas, et ka vallavanem on edaspidi oma tegemistes demokraatlikum ja kaasavam. Viimasel volikogu istungil 17. septembril küsis volikogu liige Artur Valk, kuidas kavatseb vallavanem Georg Linkov omavalitsust demokraatlikumalt juhtida. Sellele vastas vallavanem, et kõige lihtsam on seda küsida pressiteate koostajate käest. Temal sellele küsimusele vastus puudub ehk teisisõnu distantseeris ta end 4. septembril kahe fraktsiooni esinaiste allkirjadega avaldatud pöördumisest, mis on kahetsusväärne.
Veel võis volikogu protokollist lugeda vallavanema avaldust, et kui 2001. aastal otsustati Kõrgessaare algkool kinni panna, oli seal rohkem lapsi kui Laukal. See on aga järjekordne vale, sest 2001. aastal, kui koolid liideti, õppis Kõrgessaare algkoolis 48 ja Laukal 127 last. Tänavu aga alustas Laukal kooliteed 64 last. Irooniline on seegi, et samas avalduses kutsub vallavanem üles rääkima kõigest ausalt.
Selliste valede ja demagoogia valguses on igati asjakohane volikogu opositsiooni poolt algatatud umbusaldusavaldus ning aktiivsete vallakodanike poolt läbiviidav allkirjade kogumine umbusalduse toetuseks. Leian, et vallavanem on arvestatava hulga vallakodanike silmis usalduse kaotanud. Edasine jääb volikogu otsustada.
Täna õhtul (25. septembril) kell 17 algab Kõrgessaare vaba aja keskuse kammersaalis valla arengukava muudatuste avalik arutelu. Esimene planeeritud avalik arutelu esmaspäeval Kärdlas kukkus läbi. Vallavalitsus ei olnud asjasse puutuvaid materjale õigeaegselt avalikult kättesaadavaks teinud. Samuti ilmnes, et arengukava uue redaktsiooni ettevalmistamisel on tehtud olulisi vigu ja eksitud pea kõigi protseduurireeglite vastu.
Seetõttu pean oluliseks, et ka valla arengukava protsess peatataks ning alustataks uuesti ja seekord kogukonda, valla asutusi ja huvirühmi ka tegelikult kaasates.
Arvan, et vallakodanike osalemine tänasel arutelul ja oma arvamuse avaldamine on sama oluline kui oli osalemine Lauka rahvakoosolekul.
Lõpetaksin Kärdla avalikul arutelul välja öeldud ja hiljem sotsiaalmeedias korratud Aivar Viidiku sõnadega, et kohaliku omavalitsuse arengukava on palju laiem visioonidokument kui valla tegevjuhtkonna ideede kirjeldus.
Omalt poolt lisaksin, et meil kõigil peab olema võimalus ja tahe seda arengukava oma soovidele ja vajadustele vastavaks kujundada avalikus ja kaasavas arutelus.
NIELS RATTISTE
Loode-Hiiumaa külade seltsi juhatuse liige
