Wolfgang Wander/Vikipeedia Milliste liikide kaitseks Apollo madaliku kaitseala moodustatakse?
Vastab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma: Apollo kaitseala on plaanis moodustada elupaigatüüpide ehk elupaikade nagu veealused liivamadalad ja karid ning rändlinnuliikide peatus- ja talvituskoha kaitseks. Kaitsealustest liikidest on see ala oluline aulile, väikekajakale, mustvaerale ja hahale.
Mis etapis praegu menetlus on? Millised tegevused eelnevad kaitseala moodustamisele?
Keskkonnaamet on kaitse alla võtmise menetlusega alustanud ning enne kui keskkonnaminister menetluse algatab, tuleb keskkonnaametil hinnata, kas alal on loodusväärtused, mis vajavad kaitset ning kas nende kaitse on otstarbekas ehk kas kaitseala aitaks vältida või vähendada ohutegureid, mis ohustavad nende väärtuste säilimist. Selle töö tulemusena teeb keskkonnaamet ministrile ettepaneku kas algatada kaitse alla võtmine või sellest keelduda. Antud ajal on keskkonnaamet koostamas ettepanekut Apollo meremadaliku kaitse alla võtmiseks. Pärast seda, kui minister on ettepaneku heaks kiitnud, järgneb selle otsuse tutvustamine avalikkusele, kus kõik asjast huvitatud saavad kaasa rääkida. Pärast avalikustamist kooskõlastatakse see eelnõu teiste ministeeriumitega ja seejärel läheb otsus kinnitamiseks vabariigi valitsusse.
Kas menetluse tulemuseks võib olla ka variant, et kaitseala ei moodustata?
Jah, seda ei saa välistada. Menetlusel ja avalikustamisel puuduks mõte, kui lõplik otsus oleks kohe ära tehtud. Kaitse alla võtmise otsus tehakse kahe peamise kriteeriumi baasil. Esiteks, kas on eeldusi kaitse alla võtmiseks ehk kas sellel alal esineb loodusväärtusi, mille pikaajaline säilimine on ohus. Teiseks hinnatakse otstarbekust. Otstarbekuse hindamisel vaadatakse seda, kas ala kaitse alla võtmisega saab välistada või vähendada neid ohutegureid, mis väärtuste säilimist ohustavad. Ühtlasi võrreldakse seda ala teiste samaväärsete aladega, et valiku olemasolul valida kaitsealaks välja see ala, mis kõige paremini aitab täita looduskaitseseaduse eesmärki. Seejuures eelistatakse neid alasid, mis kaitset vajavate elupaikade jaoks oleks kõige esinduslikumad. Ehk kui menetluse käigus selguks, et kaitse alla võtmise eeldusi alal pole või pole see otstarbekas mingil põhjusel, näiteks on teisi alasid, mida aulid talvitumiseks oluliselt rohkem kasutavad või on kaitse tagatud juba muul viisil, siis sellisel juhul võib kaitseala jääda ka moodustamata.
Hiiu maakonna merealade teemaplaneeringus on kaitseala ja meretuulepargi sektsioon koos samal madalikul. Juhul kui kaitseala moodustatakse, kas need kaks saavad olla täiesti kõrvuti või peab jääma mingi puhverala?
See sõltub sellest, kui kaugele ulatuvad tuulepargi kahjulikud mõjud ja sellest, kuhu täpselt on plaanis tuulikud paigaldada. Põhimõte on see, et tuulikute paigaldamine ja nende hilisem käitamine ei tohiks kahjustada kaitsealale jäävaid väärtusi selliselt, et nende loodusväärtuste säilimine pikaajaliselt sattuks ohtu. Enne kui pole teada tuulikute täpne asukoht, ei saa ka hinnata nende mõju kaitsealale. Kas tuulepark saab eksisteerida kõrvuti või on selleks vaja mingit puhvrit, tuleb välja selgitada keskkonnamõjude hindamise raames, mis tehakse juba konkreetsele tuulikute rajamise projektile.
Mis seisus on arutelud Vinkovi looduskaitseala üle?
Ametlikku ettepanekut kaitseala moodustamise algatamiseks keskkonnaministeeriumile praegu tehtud ei ole, kuid oleme kaitseala moodustamise plaanist teadlikud ja vajalikke andmeid praegu koondatakse.
Kui tõenäoline on, et keskkonnaministeerium ka selle kaitseala moodustab?
Kui kõik vajalikud andmed on olemas, saab juba ka otsustada konkreetsete väärtuste piisavuse ja kaitseala moodustamise üle.
