Hiiumaa jahindusnõukogu taotles võimalust küttida hooajal kümme hunti. Seatud limiidi järgi tohivad Hiiumaa jahimehed laupäeval alanud ja veebruari lõpuni kestval huntide küttimise ajal esialgu lasta neli hunti.
Erandkorras andis keskkonnaamet kaks hundijahiluba juba enne hooaja algust, pärast seda kui lambakasvataja Henry Laanemäe karjas olid hundid teist korda toime pannud ulatusliku tapatöö. Neist lubadest realiseeriti üks, teine kaotas kehtivuse 31. oktoobril. Nüüd on alles veel kolm hundijahiluba.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil ütles BNSile, et huntide küttimise limiiti antakse juurde maakonniti ja siis, kui esialgne limiit on täis kütitud ning on selgunud, et hunte on rohkem kui esialgu eeldati. Tema sõnul on eelnevatel aastatel olnud täiendava limiidi suurus kolmandik esialgsest limiidist. Hiiumaa lisalimiidi kohta veel infot ei ole, ütles keskkonnaameti jahindusspetsialist Ivar Marlen Hiiu Lehele.
Kogu Eesti küttimislimiit on 43 hunti, millele lisandub laskmislube siis, kui see limiit on täis kütitud ning võsavillemite arvukuse kohta laekub rohkem teavet.
Kõige rohkem, esialgse limiidi järgi seitse hunti tohivad küttida Pärnumaa jahimehed. Saare- ja Võrumaa jahimeestel on kummalgi lubatud lasta kuus hunti. Harju-, Hiiu-, Põlva- ja Tartumaa jahimehed saavad esialgu küttida igas maakonnas neli hunti. Järva- ja Läänemaa jahimehed saavad kummaski maakonnas lasta kolm hunti. Raplamaa jahimeestel on esialgne luba kahe hundi laskmiseks. Esialgse kava järgi ei saa hunte küttida Ida- ja Lääne-Viru, Jõgeva-, Valga- ning Viljandimaa jahimehed.
Eelmisel hooajal oli huntide küttimise esialgne limiit
70 looma, koos täiendava limiidiga kütiti 78 hunti, ülemöödunud hooajal 80 hunti.
Männil ütles, et tänavu on huntide laskmise limiit suhteliselt väike, sest nende arvukus on alates 2011. aastast kahanenud.
BNS/HL
