Pilleli Läets/Vikipeedia Lõpetas äsja Stockholmi kuningliku muusikaakadeemia, sai ühena esimestest sisse sama õppeasutuse magistrantuuri, mispuhul teda siin ka õnnitleme. Ja neljapäeval lilli toome.
Kui tema eesti-rootsi jazz-fusion bändi MaiGroup eelmisel aastal ilmunud debüütplaadi “Luv” (rootsi-inglise argoosõna armastuse kohta) esitluse eel ütles ajakirjanik, et bassi peetakse üldiselt jobude pilliks, kostis Mai, et bänd on täpselt nii hea, kui on tema bassimees. Ja kui bassimees on jobu, on terve bänd jobu. Ja ta arvas, et selle lause, et bass on jobude pill, lükkab iga bassimees ümber. Kõik võivad arvata, mida nad tahavad, aga Mai teab, mis on selle pilli väärtus, ja mida sellega teha annab, kui ainult süveneda.
Ja et Mai on kaugelt üle keskmise intelligentsusega, võin omalt poolt kinnitada. Sama ka Aini kohta. Kuigi erinevalt Maist on Ain kinnisema loomuga. Ta on elu jooksul andnud vaid ühe intervjuu ja sedagi sel moel, et küsimused olid pikemad kui vastused. Ainilt on ilmunud kolm sooloplaati ja üks plaat koos Oleg Pissarenkoga. Aga Aini kitarri võime kuulda ansamblites ka pea sajaviiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. Ain on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, aga ka Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht. Ta on esinenud Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Kanadas, USAs, Venemaal, Hiinas, Austrias, Inglismaal, Iirimaal, Norras, Taanis, Fääri saartel, Eestis ja… Hiiumaal.
Ave vita!`s pole Mai ja Ain esimest korda, aga eelmistel kordadel esinesid nad koos Krista Citra ja Jaak Johansoniga. Duetina astuvad nad seekord meil üles esimest korda. Ja see saab põnev olema – kaks geniaalset kitarristi korraga + veel geniaalne üllatuskülaline.
Tuleb sellest vast õhtu! Duett elus ja muusikas.
Juba sel neljapäeval, s.o siis ülehomme, 24. aprillil kella 18ks jätke õue kõik oma aiamaad ja tuppa televiisorid ning tulge kuulama meil nii harva esinevaid haruldasi muusikuid.
P.S. Muusikat saab 10 euroga koju kaasa ka. Mina kuulan neid plaate küll pea iga päev.
AVE ALAVAINU
