Hiiumaa on saar üksnes maateaduslikus mõttes. Eluliselt, majanduslikult, ühiskondlikult on ta osa tervikust, seotud tuhandete suuremate ja väiksemate ühendusniitidega. Nende ühenduste aluseks ei ole üksnes parvlaevad ja lennukid, vaid üldisem suhtumine. Kui saar jääb mõtteliselt äärealaks, mida on tore korraks külastada või eemalt ihaleda, siis hakkab ta peatselt oma elujõudu kaotama.
Hiiumaad ei peaks seega käsitama väikese ja eraldatud paradiisisaarena. Selline eksotiseerimine on kahe teraga mõõk, nagu meenutas hiljuti Eesti Päevalehes Hiiumaa valla arhitekt Kaire Nõmm: “Saarlase enda vaatenurgast võib selline eemalolek tähendada hoopis äralõigatust. Äralõigatust kvaliteetsest kultuurielust, taskukohasest reisimisest, headest töövõimalustest ning mõnikord ka hädavajalikest riigi teenustest.”
Järgneva nädala aja ilm läheb veidi jahedamaks, tõenäoliselt ka niiskemaks.
Möödunud suvel külastajatele avatud Nuudi Hobitalu jaoks ei ole tänavuse aasta algus olnud kergete killast. Linnugripp tõi talvel kaasa valusa kaotuse, kui tuli hukata...
Möödunud nädalavahetusel peeti traditsiooniline tenniseturniir “Wiscosa Hõbekala ja Ölle Kapp”, kus võisteldi kahes tugevusgrupis.
Hiiumaa kirjandusfestivali viimasel päeval, 7. juunil, avati Sõru vanas kabeliaias, muuseumi vastas, mälestuskivi kirjanik Ain Kalmusele, kodanikunimega Evald Mänd.
Liitu meie uudiskirjaga ning saad täieliku ülevaate Hiiumaal kui ka Eestis toimuvast.
ja