Hiiumaa on saar üksnes maateaduslikus mõttes. Eluliselt, majanduslikult, ühiskondlikult on ta osa tervikust, seotud tuhandete suuremate ja väiksemate ühendusniitidega. Nende ühenduste aluseks ei ole üksnes parvlaevad ja lennukid, vaid üldisem suhtumine. Kui saar jääb mõtteliselt äärealaks, mida on tore korraks külastada või eemalt ihaleda, siis hakkab ta peatselt oma elujõudu kaotama.
Hiiumaad ei peaks seega käsitama väikese ja eraldatud paradiisisaarena. Selline eksotiseerimine on kahe teraga mõõk, nagu meenutas hiljuti Eesti Päevalehes Hiiumaa valla arhitekt Kaire Nõmm: “Saarlase enda vaatenurgast võib selline eemalolek tähendada hoopis äralõigatust. Äralõigatust kvaliteetsest kultuurielust, taskukohasest reisimisest, headest töövõimalustest ning mõnikord ka hädavajalikest riigi teenustest.”
MTÜ Roheline Pärnumaa ei poolda Kõrgessaare pargi ja teiste vanade parkide looduskaitse alt kergekäelist välja tõstmist.
Statistikaameti andmetel oli Hiiu maakonnas 2025. aasta keskmine brutokuupalk 1613 eurot, mis on 4,9% kõrgem kui aasta varem.
Hiiumaal võib töötervishoiuarsti teenus loodetavasti käivituda juba selle aasta teises pooles.
Valitsus andis kliimaministrile nõusoleku sõlmida Hiiumaa vallavalitsusega kasutusleping, millega antakse vallale kümneks aastaks kasutusse Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorni kinnistud koos seal paiknevate hoonete...
Liitu meie uudiskirjaga ning saad täieliku ülevaate Hiiumaal kui ka Eestis toimuvast.
ja