Nüid siis hakkeb hiidlane sii samas Helterma randas Muhumaad nähja saama. Äi-äi – äga jää pole Muhu saart mei randa lükkend. See meite uus laev, mis killegi tahtmist mööda Muhumaaks ristit.
Üteldakse, et äga nimi meest äi riku. See tösi küll. Pea asi et mees ise nagu kord ja kohus keik soovid ee rahuldaks. Ma looda, et senne asjaga see muhulane toime tulebgid. Muidugid koos abimihe – teise parvega.
Heel lapsel mütu nime – ütleb rahva tarkus. Ma mötle, et olgu see uus parv peelegid Muhumaaks ristit, aga hüida vöiks teda sedasi, kuda hiidlasele parem passiks. Vaada, vanasti olli Helterma kantis üks kange naisterahvas, kida Ellaks hüiti. Ella nöidus, panni kaarte välje ja äga ta mihi pole ka ee pölgend. Ühe sönaga – krapsa eit.
Ma usu, et sösune nimi nagu Ella passib uuele laivale väga liiga heesti. Sa mötle ise kui tore vaata kudas kövad rekka mihed, mersu härrad ja keik teised üsna sabas, et aga rutem Ella otsa peele saada. Muist jöudved isegid teki alla, muist teki peele – nenna kudas parve poisid sokudavad.
Müsust löbu Ella meitele keik pakkuma hakkeb, see paistab ees pidi. Ehk saavad löbu reisijad sii eri tasu eest isegid triptiisi nähja! Aga äga nee söömad-joomadkid hiidlese jäuks tasku järgi pole. Tööta töölisest reekimata.
Ah soo – üks pöhjus, miks Muhumaad vöiks ilusa naise nimega hüida, aa sösune tähtis asja olu, et uue laiva peel tömmedi eesti lipp jüst naistepeeval masti.
Nenna et saame kokku Ella juures. Elagu uhke ja lahke Ella!
Vastutuse hüidnime pakkumise eest vetab oma kraesse
