Liina Siniveer 
Liina Siniveer Tänukirjad ja -meened andis endise Hiiu maavalitsuse maja saalis üle vallavanema asendaja Hergo Tasuja, kes rääkis lühidalt Hiiu saare ajaloost ja maakonna saamisloost.
“Kuigi Hiiu maakond on Eesti maakondadest kõige väiksem, on Hiiumaa sisu poolest suur ja seisab kindlalt ja võrdselt koos teiste maakondadega,” ütles Tasuja. “Eraldi Hiiu maakond on kindlasti staatuse küsimus ja sel on märgiline tähendus, aga elu on ka näidanud, et mere tagant paistab Hiiumaa elu teistmoodi kui kohapeal vahetult tunnetatuna.”
Kui Hiiu maakonna moodustamisest möödus 16. augustil 75 aastat, siis esimene maavanem määrati ametisse alles aastal 1989 ehk 43 aastat hiljem, ajal, mil Eesti rahvas astus esimesi samme riigi taasiseseisvumise teel.
28 aasta jooksul on Hiiu maakonnas ametis olnud viis maavanemat. Hiiumaa esimene maavanem Tarmo Mänd oli ametis viis aastat. Temalt võttis töö üle Tiit Laja, kes samuti juhtis Hiiu maakonda viis aastat. Kõige kauem, 13 aastat oli ametis maavanem Hannes Maasel. Riho Rahuoja jõudis ametis olla samuti viis aastat ja siis Eesti maavalitsused haldusreformi käigus likvideeriti.
Maavanematest kauem, vahepeal, 2012. aastal mõnda aega ka maavanema kohusetäitjana, kokku 23 aastat, töötas maavalitsuses maasekretär Piret Sedrik.
Kuigi Kärdla sai 1938. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks. Hiiu maakond kui omaette maakond loodi Nõukogude okupatsiooni ajal, 1946. aastal, kui selle ala eraldati Lääne maakonnast. 1950. aastal moodustati sellest omakorda Hiiumaa rajoon ja valdadest said külanõukogud.
Hiiumaa maakond taastati 1. jaanuarist 1990, aastal 1991 ehk 30 aastat tagasi nimetati see ümber suupärasemalt Hiiu maakonnaks. Hiiu maakonnas oli algselt viis iseseisvat omavalitsust: Emmaste vald, Käina vald, Kärdla linn, Kõrgessaare vald ja Pühalepa vald. Peale haldusreformi Hiiu maavalitsus likvideeriti ja maakonna viis omavalitsust ühinesid/liideti Hiiumaa vallaks.
