Hiiumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Dan Lukas äratas elule saarel varemgi toimetanud muinsuskaitseseltsi.
Selgituseks, et 1988. aastal Ain Tähiste eestvedamisel asutatud organisatsioon tegutses seltsinguna. Vahepeal soikus tegevus sootuks.
Mullu asutasid Dan Lukas, Hille Vesingi, Urmas Selirand, Heino Kerde ja kadunud Jüri Kuusemets selle järglase, MTÜ Hiiumaa muinsuskaitse seltsi.
“Üks asi on kaitsta kultuuripärandit riiklikult, hoopis suurem osa sellest pärandist ei ole riikliku kaitse all – seda peame me ise väärtustama ja kaitsma – ning selts ongi mõeldud seda tühikut täitma,” selgitas Lukas.
47 liiget, 14 projekti
Esimese aasta juhtis seltsi tööd Dan Lukas. Aastavanusel MTÜ-l on juba ette näidata 47 liiget, 6–7 sündmust ja 14 kirjutatud projekti, millest 13 rahastati.
Üht valminud projekti esitles selts Kärdla sadama nurgakivi panekul: Martin Kagadze sukeldus kaameraga merre ja jäädvustas endisaegse Kärdla sadama sillakastid. Fotod ripuvad praegu näitusel Hiiumaa jahtklubi majas.
Järgmisena on kavas koostada Hiiumaa kalmistute raamat, mille tekstiosa koostajaks koduloolane Vello Kaskor, küljendajaks-kujundajaks Mart Mõniste.
Järgmised tööd-tegemised on kavas juba lähiajal. Täna õhtul kl 18 algab Käina kalmistul seltsi eestvõtmisel kirikuõpetaja Georg Friedrich Jgnatiuse ja tema perekonna taastatud hauatähiste õnnistamine, 11. mail Pühalepa valla Kummistu kalmistul talgupäev.
Kahe mehe panus
Eriti rõõmustab Lukast, et Eesti muinsuskaitse seltsi kõrgeima tunnustuse, teenetemedaliga märgiti saare militaarajaloo jäädvustajate Ain Tähiste ja Mart Mõniste tehtu. “Paljuski tänu seltsi, eelkõige Mardi ja Aini tegevusele on Hiiumaa militaarajalugu väga hästi kaitstud,” kinnitas Lukas. Tema sõnul on üle Eesti Hiiumaa näide kõige parem: “Meil on militaarpärand väga hästi kaardistatud, seda ei ole üheski teises maakonnas tehtud nii korralikult.”
Ta lisas, et Tähiste ja Mõniste kogemus on teinud neist valdkonna konkurentsitult parimad eksperdid kogu Eestis.
“Väärtuslik on nende koostatud Hiiumaa piirivalve ajalugu – ligi tuhat lehekülge – niisugust kamakat ei ole mitte kellelgi Eestis välja panna, nende koostatud on Hiiumaa tehnikaajalugu, tehnikaspordi ja jääteede ajalugu ning kokku kogutud saare militaarpärand . Kui vaadata, millised toimetised on tulnud viimase kahekümne aasta jooksul Hiiumaa muuseumist, kus on kümmekond töötajat ja panna kõrvale nende kahe mehe töö, mille nad on kokku kirjutanud puhtalt õhinapõhiselt…,” rääkis Lukas, kes sellest aastast valiti ka Eesti muinsuskaitse seltsi 12liikmelisse juhatusse.
