Hispaania teetigusid saab hilissügisel edukalt tõrjuda

Selleks, et hispaania teetigude plahvatuslik levik järgmisel aastal ei korduks, tuleb sügisel võõrliigi munad ja viimased aktiivsed teod kokku korjata ning hävitada. Võõrliigi talvitus­kohad aga tasub enne talvekülma läbi kaevata.
“Praegu on aiapidajatel veel viimane aeg aia niisked ja päikese eest varjulised kohad üle vaadata. Talvitus­kohad nagu kompostihunnikud ja kõiksugused servaalused tasub oma aias enne talvekülma läbi kaevata kõigil, kel on hispaania teetigudega probleeme,” soovitab keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd. Läbi tasub kaevata ka multši­alused ja püsikute lehtede ning varte alused paigad, kus hispaania teeteod meelsasti talvituvad.
Kuuma veega üle valada
Kõige lihtsam ja humaansem viis võõrliigi ja munade hävitamiseks on nende kokku korjamine ja keeva veega hävitamine. Hävitatud teod ja nende munad võib kaevata maa sisse või viia kompostihunnikusse. Riisutud lehed, koristatud lillepealsed ja multš tuleb võimalusel kompostida kodu­aias kindlas piiritletud kohas, viia jäätmejaama või kasutada muid kohaliku omavalitsuse korraldatud võimalusi. “Suvalisse kohta aiaprahti viia ei tohi, sest nii levivad hispaania teeteod ja teisedki võõrliigid,” toonitab Eike Tammekänd.
Uuel aastal on tõrje kõige tõhusam, kui sellega alustada juba kevadiste aiatööde ajal. Hispaania teeteod muutuvad kevadel aktiivseks üsna varakult, siis kui õhutemperatuur on 5 kraadi. Võõrtigusid kevadel regulaarselt korjates on võimalik nende paljunemist ja suvist plahvatuslikku levikut ära hoida. Kevadel võõrliiki oma aias kohates on soovitus sama – isendid ja nende munad kokku korjata ja keeva veega hävitada. Kesksuvel ja eriti pärast vihmast aega on nälkjaid leiukohtades palju. Seega, kui tõrjega alustada alles suvel, on tema aiast eemale hoidmine vaevaline.
Tõrjuda kõik koos
Tammekänd tuletab meelde, et võõrliigi tõrjumisega tuleb tegeleda korraga terves leviku­piirkonnas ja võitlus selle võõrliigiga on tulemuslik ainult kogukondade koostöös.
Tõrjetöö käigus tuleb aga säästa omamaiseid nälkja­liike, kes mullakõdust toitudes tekitavad huumust ja on aiapidajatele hoopis kasulikud. Selleks soovitab keskkonnaamet teomürkide kasutamist võimalusel vältida ja võõrnälkja määramis­tunnused endale selgeks teha.
Hispaania teetigu on Eestis levinud juba üle kümne aasta – kõige enam Harjumaal, ent ka mujal üle Eesti. Võõrliigi arvukuse suurenemisele on kaasa aidanud soojad talved ja niiske kevad. Aiakahjurina on võõrliik eelkõige tülikas aiapidajatele, kuna toitub nii aiasaadustest kui ka põllu­majanduskultuuridest. Võõrliik paljuneb omamaistest tigudest kiiremini, ta võib muneda suve jooksul mitu korda, kokku kuni 400 muna. Seetõttu ongi oluline hispaania teetigu järjepidevalt tõrjuda.
Rohkem teavet hispaania teeteo ja tema tõrjeviiside kohta leiab ameti kodulehelt.
Videot “Mida teha sügisel, et ennetada teetigude levikut kevadel?” saab vaadata keskkonnaameti YouTube’i kanalil.
Veel üks võõrliik
Hispaania teeteo kõrval on meie aedades ennast viimastel aastatel sisse seadnud ka teine massiliselt leviv võõrliik mustpeanälkjas (Krynickillus melanocephalus). Keskkonnaameti soovitused hispaania teeteo tõrje kohta on asjakohased ka selle liigi puhul.
Mustpea nälkjas on 4–5 cm pikk ja enamasti hallikas-pruuni värvi nälkjas. Tema hingamisava asub mantli­kilbil paremal tagaosas, iseloomulikud on mustad tundlad ja pea. Alates 2014. a esmaleiust Harjumaal on see liik praeguseks levinud ka Saaremaale ja Viljandimaale.