KlaasiPank toob Hüti klaasikoja tagasi

Klaasikunstnik Kalli Sein ja Kaja Hiis-Rinne käisid hiljuti Olustveres klaasi­puhumist õppimas, et tuua klaasipuhumine kui töövõte ka Hiiumaale.
Kuigi Kalli Sein on klaasivaldkonnas tegutsenud kaua ja tema OÜ Ideeklaas tuntud tegija, katsetati klaasipuhumist päris esimest korda. Olustvere maamajanduskooli klaasikojas oli täiendus­kursus ja kursuslasi juhendas klaasikunstnik Eili Soon.
“Tema professionaalse juhendamise all me klaasi­puhumist suure entusiasmiga proovisime,” rääkis Sein. “Tegime kohe algust ka meie oma stuudio KlaasiPanga võimaluste ja Olustvere klaasi­puhumise ühendamisega – kasutasime leek­põletitel valmistatud detaile, et järgmiseks suveks päris oma ja Hiiumaale omaseid tooteid valmistada.”.
“Plaanime ennast selles vallas edaspidi kõvasti täiendada, et tuua klaasipuhumine, kui Eestis Hiiumaalt alguse saanud klaasivalmistamine, taas “koju”,” selgitas Kalli Sein. Viidates seejuures aastatel 1628–1664 Hiiumaal Hüti külas töötanud klaasikojale, mis oli esimene Eesti klaasivabrik.
2013. aasta suvel tähistas tollane Kõrgessaare vald suurejooneliselt Hüti klaasi­koja asutamise 385. aasta-
päeva. Hüti klaasikoja ajaloolises asukohas kuulati ettekandeid klaasikunsti ajaloost ja tänapäevast, korraldati näidisväljakaevamised Maks Roosma jälgedes ning klaasikoja mälestusmärgina avati Valev Seina monument “Soovide puu”, vald aga paigaldas teabetahvli, mis kohaga tegu on.
Hüti klaasikoja kunagises asukohas tegi väljakaevamisi 1958–1961 professor Maks Roosma. Tema uurimus avaldati 1966. aastal brošüürina “Hüti kaasikoda Hiiumaal”. Väljakaevamistelt leiti ohtralt klaasikojas valminud toodete jälgi ja klaasikoja asukoht arvati ajaloo­mälestiseks.
Reigi pastoraadis avati samal ajal ülipopulaarseks kujunenud suur Eesti klaasi­kunstnike ülevaatenäitus “Liivast oled sa võetud…”, mille eest pälvis Kalli Sein samal aastal Hiiumaa Kultuuripärli aastapreemia.
Hüti klaasikoda rajati Rootsi väejuhi ja tollase Hiiumaa suurmaaomaniku Jacob de la Gardie eestvõttel. Klaasi­koja hiilgeajal, 17. sajandi keskpaigas töötas ettevõttes 30–35 inimest. Toodeti aknaklaasi, laboratooriuminõusid, apteegi- ja meditsiiniklaasi, tualettpudelid, viina-, mõõdu- ja silmaloputusklaase. Konkurents Rootsis ja ülehinnatud Vene turg muutis klaasikoja tulud väikseks ning see sundis Axel Julius
De la Gardie’d ettevõtte 1664. aastal sulgema.