Hõberisti pälvis postuumselt Jaanus Valk

Päästeteenistuse kõrge autasu, Hõberisti, pälvis postuumselt Kõrgessaare vabatahtliku päästekomando pealik Jaanus Valk (1966–2020), vastu võtmas käis Ene Valk koos tütardega.
Päästeteenistuse aumärgid andsid üle president Kersti Kaljulaid, siseminister Mart Helme ja päästeameti pea­direktor Kuno Tammearu.
Aumärgi sai 112 inimest, kes paistnud silma hoolivuse, missioonitunde ja vaprusega inimeste elu ja vara päästmisel või kel on märkimis­väärseid teeneid päästevaldkonna arendamisel.
Päästepiirkonna juhataja Hannes Aasma ütles, et see oli esimene kord, kui Hiiumaal tunnustati meie seast juba lahkunud inimest.
“Jaanus oli Kõrgessaare tuletõrje seltsi süda,” ütles Aasma, kes tänavu esitaski tunnustamiseks vaid ühe kandidaadi. “Olime varemgi mõelnud teda tunnustamiseks esitada, kuid ikka tundus, et noor mees…” Nii ootamatut lahkumist, vaid 54aastasena, ei osanud oodata keegi – Jaanus Valk suri terviserikke tagajärjel ligi viis kuud tagasi, 1. mail.
“Viskoosa poisina nägi ta tuletõrjeautot depoost välja sõitmas ja sealt tekkis soov ka ise tuletõrjujaks saada,” meenutas ta Jaanuse räägitut. Seda soovi kandis ehitajaks õppinud ja vallavanemaks valitud Jaanus Valk kaasas, kuni 2008. aastal avanes võimalus hakata vabatahtlikuks päästjaks.
Silmapaistvate teenete eest
“Raske on ilusaid sõnu ritta panna, kuna öelda on nii palju,” ohkas Aasma. “Aga Jaanus ei olnud vabatahtlik kohustuste tõttu, vaid oli seda südamest. Olenemata olu­korrast oli
Jaanus alati olemas ja teda jagus igale poole. Tal oli oskus asju ette näha ning suurelt mõelda ning ta andis Kõrgessaare tuletõrje seltsile palju – Jaanus oli tõeline aare.”
Päästeteenistuse Hõberisti antakse keerukate pääste­tööde juhtimise või silmapaistvate teenete eest päästealal.
Teisipäeval Pärnus toimunud tseremoonial võttis autasu vastu lesk Ene Valk, kes ütles, et päästeameti korraldatav üritus on igati tänuvääriv, kuna tunnustatakse elupäästjaid, nii kutselisi päästjaid kui ka tavakodanikke meie endi hulgast.
“Vale oli see, et mina Pääste­teenistuse Hõberisti vastu võtsin, mitte Jaanus, kellele see oli mõeldud,” ütles ta. “Miks arvatakse tihti: “Aega on, ju jõuab!” Miks märgatakse siis, kui on hilja? Paraku elul ja saatusel olid teised plaanid.”
Tunnustamiseks esitamise kirjas loetletakse pääste­komando pealiku teeneid. Näiteks remonditi Jaanus Valgu eestvedamisel Kõrgessaare depoohoone ja ehitati komandole olmeruumid. Jaanuse jaoks oli väga oluline ka järel­kasv ja ta kaasas komando tegevusse noorliikmeid. Tema algatusel osaleti aktiivselt päästetöödel ja õppustel – nii tagati järjepidevalt rohkem kui kümme aastat kogukonna turvalisust.
“Jaanus oli inimesena abivalmis, sõbralik ning asjaajamistes korrektne. Ta oli Kõrges­saare vabatahtliku päästekomando pealik ja hing,” tõdetakse esitluses.