Kassari kassi Kata kevadsokid ehk käsitööringi naised võtsid aasta kokku

Nüüd, kui suur osa piirangutest on läbi saanud, tuli Kassari käsitööring jälle kokku. Ikka selleks, et näidata enda töid ja imetleda teiste tehtut. Kui siis sallid laiali laotati, oli ahhetusi-ohhetusi rohkem kui majja oleks mahtunud.
Siis mindigi koos Kassari veski juurde, et neist pildid teha. Jah, sellise salliga pole häbi minna kohtumisele kunin­gannaga või presidendile vastuvõtule, esietendusele või kontserdisaali. Selline sall sobib kõikjale, sobib igas eas kandjale.
Imeline ilumeel on olnud meie esiemadel – millised mustrid, millised reeglid, et sall oleks just Haapsalu sall. Lisaks pidi see veel sõrmusest läbi mahtuma.
Valge nagu õitsev toominga­salu, õrnlilla kui täies õies sirelipuu, heleroheline nagu pakatavad lehepungad kevadel. Sellised olid meie naiste valmistatud sallide värvid.
Eks nende valmimiseks kulus palju töötunde, nobedat näppu ja teravat silma. Küllap ka harutamist, mis võtab sama kaua aega kui kudumine. Ja raamimine-viimistlemine, mis annab Haapsalu sallile viimase lihvi. Väga täpne ja aeganõudev töö, mida käidi tegemas Käina raamatu­kogus, kuna seal on salliraam olemas.
Ja ikka aitas energiline Sirje. Mis siis, et selleaastane koolitus Haapsalu pitsiklubis jäi tal viirusest tingitud piirangute tõttu pooleli. Aga uus sügis ja koolitus juba terendab ning Sirje õpib ise ja õpetab heameelega ka teisi. Ütleb ju tark vanasõnagi, et õpetades teisi, õpid ka ise.
Aga ega kõik ju Haapsalu salle ei kudunud. Mõnele tundus selline töö erakordselt raske, mõnel oli muu põhjus. Aga heegeldati ja kooti ikka, sokke-kindaid, suvepluuse, titade mütse-papusid ja mida kõike veel. Hulgaliselt valmistati pitsilisi sokke ja no kui meie kevadet vaadata, siis need kuluvad marjaks ära. Muide, üks sokipaar sai nimeks Kassari kass Kata kevadsokid. Võimalik, et ka kasside käpad vajaks sooja. Varsti saab iga soovija vaadata meie töödest albumit internetis. Selle töö teeb Roberta lähemail päevil ära.
Pärast, istudes ühises teelauas, mekkides head-paremat, jäi kõlama soov, et sügisel jätkatakse, mis siis, et pole veel selge, kuidas ja mismoodi.
Suvi selleks ju ongi, et uusi ideid leida.
Nii et sügisel alustame uuesti ja kui keegi veel tahab meie tegemistest osa saada, tulgu julgesti. Ei käi siin ju ainult kohalikud, kaasa löövad ka Käina ja Suuremõisa elanikud ehk nagu öeldakse, seltsis on segasem. Nii et ilusat suve, uusi huvitavaid mõtteid ja kohtume sügisel! Lähemat teavet meie kohta saab Robertalt ja ka seltsi kodulehelt.

EVI SADUL