Eik Erik Sikk Keskkonnaagentuur (KAUR) avaldas eelmisel nädalal kodulehel möödunud jahihooaja küttimisandmed. KAURi eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja märkis, et rekordiliselt palju kütiti 2019/2020 jahihooajal metskitsi. “Metskitse küttimismahtude suurenemine on seotud liigi suure arvukusega ja kuna metskitsede suur arv toob kaasa olulisel määral liiklus- ja metsakahjusid, siis on vaja metskitsede arvukuse edasist tõusu küttimise kaudu oluliselt piirata,” selgitas Veeroja.
Nii lasti möödunud jahihooajal Eestis ligi 7000 isendit enam kui eelnenud hooajal. Kokku kütiti 2019/2020 jahihooajal üle 31 000 metskitse, mis on teadaolevalt läbi aegade suurim ühe jahihooaja jooksul kütitud metskitsede arv Eestis.
Ehkki jahiulukite küttimismahud on Hiiumaal üldiselt väikseimad Eestis, kasvab ka siin kütitud metskitsede arv. Kui 2017/2018 jahihooajal kütiti saarel 288 metskitse ja 2018/2019 jahihooajal 292 isendit, siis mullusel jahihooajal 353 isendit.
Vähem lasti metssigu ja põtru
Märkimisväärselt suur oli muu Eestiga võrreldes Hiiumaal lastud punahirvede arv – 341. Suurem oli see vaid Saaremaal, kus kütiti 1878 punahirve. Viies maakonnas jäi lastud punahirvede arv alla saja ja kaheksas maakonnas lasti alla 10 hirve.
Hiiu maakonnas, mis seni sigade Aafrika katkust (SAK) puutumata, on viimasel kahel jahihooajal lastud metssigade arv suurim Eestis: vastavalt 1285 ja 1227 isendit.
2019/2020 jahihooajal kütiti riigis kokku 4820 metssiga ehk 59 isendit enam kui eelnenud jahihooajal.
Veeroja viitas, et metssigade asurkond Eesti metsades on taastumas ja hoiatas, et kuna katku põdevaid metssigu ei ole Eestis juba enam kui aasta jooksul leitud ja nende küttimine on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum, võib metssea arvukus kiiresti suurenema hakata.
Eesti metsade suurimaid loomi, põtru, kütiti möödunud jahihooajal 6304 isendit, mida on märksa vähem kui eelneval kolmel aastal, mil kütitud põtrade arv küündis üle seitsme tuhande isendi. Hiiumaal kütiti viimasel kolmel jahihooajal vastavalt 183, 171 ja mullu vaid 145 põtra.
“Kuna põdra arvukus on viimased paar-kolm aastat olnud mõõdukas languses, siis tõenäoliselt langevad põdra küttimismahud järgnevatel aastatel veelgi,” tõdes Veeroja.
Väikeulukeid kütiti vähem
2019/2020. aasta soe ja lumevaene talv oli mitmete jahiulukiliikide küttimiseks väga ebasoodne. Nii jäi küttimistulemus tagasihoidlikuks nii huntide kui mitme kärplase liigi puhul. Näiteks kütiti möödunud jahihooajal 1517 metsnugist, mida on kaks korda vähem kui eelnevatel jahihooaegadel.
Hiiu saarel kütiti 89 metsnugist. Seda on 29 isendi võrra vähem kui hooaeg varem, mil lasti 118 ja 48 võrra vähem kui 2017/2018 jahihooajal, mil lasti 137 metsnugist.
Vähenes ka kütitud rebaste arv, vastavalt 118, 101 ja 95 isendit viimasel jahihooajal.
Kütitud kährikute arv varieerub aastati: 177, 133 ja 158 isendit möödunud jahihooajal.
Aasta-aastalt seevastu kasvab saarel kütitud kobraste arv: 17, 21 ja viimasel jahihooajal 28 isendit.
Palju kütiti metskurvitsaid
Muu Eestiga võrreldes torkab Hiiumaa silma kütitud metskurvitsate arvuga – lõppenud jahihooajal kütiti neid 1983, hooaeg varem kütiti neid 1233 ja 2017/2018 jahihooajal 930.
Eelneva paari jahihooajaga võrreldes vähem kütiti KAURi andmetel hanelisi. “Haneliste küttimine sõltub suurel määral sellest, kuivõrd kiirelt sügisrändel olevad linnud Eesti aladelt läbi rändavad, mis omakorda on tingitud sügisestest ilmastikuoludest,” selgitas Veeroja.
Hiiumaal lasti lõppenud jahihooajal 333 hanelist ja 858 eri liiki parti. Võrdlusest kahe varasema hooajaga selgub, et nii haneliste kui partide küttimine on Hiiumaal pigem kasvanud.
2018/2019 jahihooajal lasti 318 hanelist ja 804 parti, veel aasta varem aga 190 hanelist ja 658 parti.
Kokku kütiti Eestis möödunud jahihooajal ligi 86 000 jahiulukit, kellest üle 65 000 olid 19 erineva imetaja- ja ligi 21 000 32 erineva linnuliigi esindajad.
